usuelu elavdajad põhjasõja järel südamega tajumine, koged või tunnetad seda terviklik piibel 1739 A. T. Helle hernhuutlased vennaste koguduse tegevus pietiste sai piiritleda kirikuõpetajatega, kes püüdsid talupoegi utsitada vagadusele hernhuutlaste elluviijaks talupojad rajab 1720. aastatel Zinzendorf Saksamaal keskpunktiks sellel liikumisel on hernhuuti nimeline linn, mis asub zinzendorfi maadel vennastekogudusteks nimetatakse eestis 1740. algul kuni 12 000 liiget paari aastaga talupoegade seas on tegevus haaranud üle 12 000 isiku 1739 on vennastekoguduses väga plahvatuslik aasta ja asi hakkab arenema talupojad tulevad kokku, moodustavad ise kogududse, ei löö ametlikust kirikust lahku ega eraldunuks vaid moodustavad luteri kiriku kõrvale oma koguduse ja rajavad üle eesti sadu palvemaju
VAIMUELU 18.saj. Põhjasõda oli kultuurile suur tagasilöök hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. Saj kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud. Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised pietism ja hernhuutlus. Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine - märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (prohvet) oli Tallinna Paap. Valgustusaeg. 18.saj oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustuse mõjul tekkis Eestis ilmalik kirjandus ja ajakirjandus masstiraaides hakati välja andma maarahvakalendreid (1. Masstrükis Eestis) August W
Valgustusajastu ja vaimuelu Katariina II(1763-1796) tugevaimaid naisvalitsejaid ajaloos! (valgustatud monarh) Katariina viib läbi mitmeid reforme: 1. Balti kubermangudes viiakse sisse asehalduskord, millega tekiva linna- ja maavalitsused 2. Kehtestab baltikumis pearahamaksu. Vaimuelu 18. saj. Eestis Põhjasõda oli suur tagasilöök Eesti kultuurile ja haridusele. Läbi 18. saj. Toimusid kultuurilised muutused vaid Vennastekogudusteks (vagadusliikumine usk, võrdsus, vendlus) Liikumise prohvet: Tallima Paap 1743. a. hernuutlased keelustatakse Tagajärjed: Kuritegevus kadus Kõrtsid jäid tühjaks Inimesed muutisid töökateks Tekkis ettevõtlikus Kirjasõnast trükiti kõige rohkem Maarahvakalendrit August Wilhelm Hupel(1737-1819) Selle aja viljakam kirjamees, uuris Eesti keelt ja rahvast Nimetab eestlasi jonnakaks ja töökaks rahvas. Pärisorjuse kaotamine Baltikumis
Põhjasõda oli maa kultuurile suur tagasilöök – hävis suur osa Eesti kirikuist ja koolimajadest. Maal valitses terav puudus õppinud meestest – kirikuõpetajatest, juristidest, arstidest. Nad olid kas hukkunud või lahkunud Rootsi. Kiiremini taastusid kirikukogudused, sellest tulenevalt kogu 18. saj. kultuur Eestis oli kiriku ja usuga seotud: Suurt populaarsust omasid Saksamaalt siia jõudnud usulised liikumised – pietism ja hernhuutlus. (liikumine keelustatakse 1743) Nimetati neid vennastekogudusteks vagadusliikumine – märksõnadeks: usk, võrdsus, vendlus) Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Liikumise juhiks (nimetati ka prohvetiks) oli Tallima Paap Tagajärjed: töökus, ettevõtlikus, kuritegevuse kadu jt. Valgustus. 18.saj. oli Euroopas valgustussajand Valgustusajastu mõtlejad rõhutasid mõistuse, hariduse ja teaduse tähtsust ning astusid välja feodaalsete normide vastu. Valgustus tähendas
annaabi.ee 
