pastor pojaga.1693.a ilmus Johann Hornungi ladinakeelne eesti keele grammatika. 1632.a asutati Tartu Ülikool, Johann Skytte abiga. Õppetöö toimus ladina keeles. Seal oli usu-, õigus-, arsti- ja filosoofiateaduskond. Luteri kirik jäi siinse vaimuelu kandjaks ka 18.saj.Kirikuõpetajate seas levis pietism.Oldi vastu konservatismile.Rahva seas levis hernhuutlaste liikumine. Peeti tähtsaks usu- vagadust,alandlikkust,kõlbust, sotsiaalset võrdsust ja vennalikkust. Andis tõuke koori- laulu ja puhkpillimuusika levimisele eestlaste hulgas. Ratsionalism levis pastorkonna seas. Jutlused muutusid õpetlikuks.Torma pastor Eisen töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgast puuviljakasvatust ning tegeles juurvilja kuivatamisega. Hupe andis koos Peter Wildega Põltsamaal välja esimese eestikeelse ajakirja Lühike Õpetus. 1739
phineb plvest plve edasiantavatel kommetel. Neid peeti olulisteks. Eristati kahte erinevat vooruseliiki: pojalikkus ja vennalikkus. Vennalikkus on ksteise aitamine, toetamine, kui positsioonid on vrdsed. Pojalikku on kuulekus. Tol ajal oli kirjandus anonmne. 7-6.sajandil eKr Hiina killunes ja hakati eristama ka autoreid. Silmapaistavaim Konfutsius ehk petaja Kong, Kong Fuzi. Sai Liu (vrstiriik) ametnikuna tle. Ta leidis, et tuleks leida riigile htne valitsus, rakendada vennalikkust ja pojalikkust. Valitsejad ei tohiks isetseda. Tema kasutas misteid: kulg Dao, sisemine liikumine. Tema petusest kujunes vlja konfutsionism ehk elamispetus. PIIBLI TLKIMINE EESTI KEELDE Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Snavara polnud lai ja grammatika oli ebamrane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise sstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti
kuid tema suureks pettumuseks jäi loodetud misjoniedu tulemata. Samas hakkasid tema elu lõpu poole ilmnema ka esimesed ordu lagunemisnähud, mis tegid Franciscuse väga murelikuks. Et lagunemisohtu vähendada, andis ta ordule alalise paavsti poolt kinnitatud põhikirja, milleks koostas ka uue reegliteksti. Ta muretses ordu algaastate vaimu säilimise pärast ning korrutas vendadele pidevalt nii vaesusideaali kui ka "alandlikkust, kuulekust ja tõelist vennalikkust." (Prinz 2006: 253; 260-261) Vaesus oli frantsisklaste jaoks nende elu põhialus, mis pidi "seesmisest usuelust väliselt tunnistust andma" (Prinz 2006: 254). Lisaks lagunemisohule oli frantsisklastel veelgi probleeme. Nad olid piiri peal õigeusklikkuse ja hereesia vahel, mis võis pidevalt kaasa tuua konflikte. Peale karismaatilise, rahumeelse ning aruka liidri Franciscuse surma oli reaalne oht ordu lagunemiseks. (Prinz 2006: 254; 257-258) Probleem tekkis tollal ka sellest, et
Varem võeti üle küll usk, ent filosoofia jäi kaugeks. Zen-filosoofia mõtteviisi hakkas kandma võimuletulnud sõjaväeline klass - bushi (samurai) - rüütelkond. Bushi oli samal ajal nii senjoor kui vasall, st ta allus kellelegi ja tal oli alluvaid. Seega oli valdavaks tundeks sõltuvus. Vasallil oli teenimise kohustus, kuid senjoor pidi olema hea isand. Orjandust ei esinenud, oluline oli giri - kohusetunne. Neil oli oma käitumiskoodeks bushido, mis nõudis truudust, vennalikkust, julgust, surmapõlgust, puhtust mõttes ja välimuses. Oluline oli vaimu ja keha treening, mis sarnanes zen-munkade omale, kus igapäevase töö kõrval oli olulisel kohal enesevaatlus, meditatsioon. Zen-budistliku mõttelaadi parim näide kunstis on tusimaal, kus idee antakse edasi võimalikult väheste vahenditega. Läbi välise püütakse näha asjade tõelist olemust, oluline on oskus näha suurt väikeses, suursugust lihtsuses.
annaabi.ee 
