Kuid võimlemine peab andma veel nii mõndagi, mille saavutamiseks pole nonstopharjutamine kõige soodsam variant. Et rütmivõimlemine oleks toimekas tuleb osata harjutusi õieti sooritada. Vähe on üksnes harjutuste markeerimisest poolikute liigutuste abil. Seega ka harjutuste õppimiseks tuleb aega anda. Järelikult igas rütmivõimlemise tunnis peaks 30-minutilisele nonstop-harjutamisele kaasuma 15 minutit liigutuste õppimiseks, painduvus- ja venitusharjutusteks ja ka mõningateks jõuharjutusteks. Kui palju ? Hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on tarvis lihtsalt palju liikuda: eelistada käimist tööle minekuks/tulekuks, veeta puhkeaega mitte lesides vaid kehaliselt toimekalt. Kui võimalik, siis loobuda liftist. Ka oma tööl ei tasu häbeneda püstitõusmisi riiuli/kapi juurde minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks. Kui aga soovime saavutada preventiivse
Algharidus liikumises seisneb küllaldastes liigutuskoordinatsioonides, kasutatavate lihasrühmade arengus ning painduvuses. Et rütmivõimlemine oleks toimekas tuleb osata harjutusi õieti sooritada. Vähe on tulu üksnes harjutuste markeerimisest poolikute liigutuste abil. Seega ka harjutuste õppimiseks tuleb aega anda. Järelikult igas rütmivõimlemise tunnis peaks 30-minutilisele nonstop-harjutamisele kaasuma 15 minutit liigutuste õppimiseks, painduvus- ja venitusharjutusteks ja ka mõningateks jõuharjutusteks. Aeroobharjutused. Kui sihtmärgiks on liikumisvaeguse kõrvaldamine pole harjutuste-tegemiste valikul määravat tähtsust. Olukord muutub, kui seame sihtmärgiks preventiivse mõju kahandamaks haiguse riski, eriti aga kui sihiks on tervisevaru suurendamine. Esmane tähtsus on mõõduka intensiivsusega kestusharjutustel. Tunnuseks on kestev katkestamatu tsükliline tegevus, mille intensiivsus pole
Algharidus liikumises seisneb küllaldastes liigutuskoordinatsioonides, kasutatavate lihasrühmade arengus ning painduvuses. Et rütmivõimlemine oleks toimekas tuleb osata harjutusi õieti sooritada. Vähe on tulu üksnes harjutuste markeerimisest poolikute liigutuste abil. Seega ka harjutuste õppimiseks tuleb aega anda. Järelikult igas rütmivõimlemise tunnis peaks 30-minutilisele nonstop-harjutamisele kaasuma 15 minutit liigutuste õppimiseks, painduvus- ja venitusharjutusteks ja ka mõningateks jõuharjutusteks. 2. Kui palju? Hoidumaks liikumisvaeguse kahjulikust mõjust on tarvis lihtsalt palju liikuda: eelistada käimist tööle minekuks/tulekuks, veeta puhkeaega mitte lesides vaid kehaliselt toimekalt. Kui võimalik, siis loobuda liftist. Ka oma tööl ei tasu häbeneda püstitõusmisi riiuli/kapi juurde minekuks, külaliste vastu võtmiseks/ära saatmiseks
Õpetatakse tunnetama ja harjutusi tehes kasutab laps mõlemat kätt korraga, täpsust nõudvas tegevuses kasutab domineerivat kasutama kere raskust ja hoogu. Arendatakse lihastunnetust ning valmistatakse ette lihaseid, kõõluseid kätt. 6-7 aastane on võimeline viskama palli kaugemale, jooksma kiiremini ja hüppama ning nende vahelisi sidemeid painduvus-venitusharjutusteks ning järskudeks liigutusteks;2. koordineeritult. Jõuharjutused – eesmärk arendada lihaste jõudu ja töövõimet. Lihaste jõu arendamiseks 4. MILLISTEST TEGEVUSTEST KOOSNEB LIIKUMISÕPETUSE ÕPISISU? liikumisalased
Üldine soovitus on - vigastuste puhul pöördu kindlasti arsti poole. Allikas: Runners World magazine 1997 Vigastuste ennetamine Iga treening peanb algama venitusharjutustega. Kuid venitustel on oluline osa ka vigastuste ennetamisel. Venitusharjutused Lihaste venitamine on üks parimaid vahendeid parandamaks painduvust ja seeläbi on võimalik ennetada jooksmisega seotud vigastusi. Kuid millal on parim aeg venitusharjutusteks? Kas enne jooksu, treeningu ajal või peale treeningut. Põhimõtteliselt võib venitada igal ajal, oluline on see, et lihased oleksid eelnevalt soojad. Vältimaks liigseid pingeid lihastes, teha enne venitusharjutusi kerge aeroobne eelsoojendus. Seejärel venitada ja olete jooksutreeninguks valmis. Venitusi teha ka treeningu keskel kui tunnete, et lihasesse on tekkinud ebameeldiv pinge. Peale treeningut on venitused üks osa lõdvestumisest
vähendada. Soovitav oleks kindlasti konsulteerida arstiga. 11 3. VIGASTUSTE ENNETAMINE Iga treening peab algama venitusharjutustega. Kuid venitustel on oluline osa ka vigastuste ennetamisel. Venitusharjutused Lihaste venitamine on üks parimaid vahendeid parandamaks painduvust ja seeläbi on võimalik ennetada jooksmisega seotud vigastusi. Kuid millal on parim aeg venitusharjutusteks? Kas enne jooksu, treeningu ajal või peale treeningut. Põhimõtteliselt võib venitada igal ajal, oluline on see, et lihased oleksid eelnevalt soojad. Vältimaks liigseid pingeid lihastes, teha enne venitusharjutusi kerge aeroobne eelsoojendus. Seejärel venitada ja olete jooksutreeninguks valmis. Venitusi teha ka treeningu keskel kui tunnete, et lihasesse on tekkinud ebameeldiv pinge. Peale treeningut on venitused üks osa lõdvestumisest. Venitusharjutuste edu võtme leiate siis,
koordineeritult; • venitused valmistavad lihased ette järgnevaks kehaliseks koormuseks, tagades hea lihastunnetuse, painduvuse taseme ja hoides ära liigeste liikuvuse languse; • venitamine parandab nii lihaste lõdvestusoskust kui ka psüühilist lõdvestumist, tagades hea enesetunde; • stretching tagab optimaalse lihaste venitatavuse kuni neljaks tunniks (aktiivsed venitusharjutused vaid kümneks minutiks). Venitusharjutused jaotatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Dünaamilisteks venitusharjutusteks on hooliigutused, vibutused ja suure ulatuse ning jõuga sooritatud painduvusharjutused. Neid harjutusi kasutatakse liigese liikuvuse ja liigutuste liikumisulatuse arendamiseks. Staatilised venitusharjutused on stretching-harjutused. Kasutatakse lihaste elastsuse suurendamiseks ja kõõluste ning sidemete venitamiseks. STRETCHING Stretching kui lihaste venitusmeetod on tänapäeval väga aktuaalne nii spordis, kehalises kasvatuses kui ka ravivõimlemises,
annaabi.ee 
