Mida kiiremini sarkomeer lüheneb, seda rohkem kaotatakse jõus, kuna müosiini pead ei jõua kiiresti mööda libisevate aktiinifilamentide aktiivtsentritega piisavalt ristisillakesi luua. Isegi kui müosiini peal õnnestub kinnituda, jääb sabaosa väljavenituse faas liiga lühikeseks või tekib hoopis sabaosa kompressioon. See langetab üldist jõugeneratsiooni, sest üksiku ristisillakese poolt arendatav 9 jõud sõltub müosiini molekuli sabaosa venitatuse astmest (Jones et al., 2005; McComas, 1996). Mõlemal rühmal oli hüpoteesini jõudmine ja üleüldine libisevate niitide teooria pisut erinev. Huxley-Niedergarke hüpotees on lihtsamalt sõnastatud ning on teada, et see rühm tegi oma eksperimente konna lihastega. Huxley- Hansoni hüpotees on keerukam ja üksikasjalikum ning nemad uurisid jänese lihaseid. Libisevate niitide kontraktsiooniteooria lõpetuseks on sobilik lisada, et
aluse, jalgade stabiilse asendi ning toetuse kidla nurga, üldjoontes võib stardipakkude asetuses eristada 3 varianti. Kõige populaarsemaks on neist nn. tavaline start, mille puhul esimene pakk asetseb 1 - 1,5 pöia kaugusel stardijoonest ning tagumine umbes sama kaugel esimesest pakust. Esimese paku kaldenurga levinumaks variandiks on 45-50.Tõukeptndade teravamad nurgad tingivad säärelihaste optimaalse venitatuse, viimane aitab omakorda kaasa äratõukejõu ja kiiruse suurenemisele ning kindlustab tunduvalt ratsionaalsema ülemineku stardikiirenduselt distantsijooksule. Mõned jooksjad toovad pakud teineteisele lähemale (kuni 1 pöid), asetades esimese paku stardijoonest eemale ("pikendatud start") teised vähendavad pakkudevahelist kängust tagumise paku ettepoole nihutamisega ("lühendatud start"). Stardipakkude "lühendatud" asetus kindlustab jooksu alguses mõlema jala üheaegse pingutuse
- emotsionaalne seisund 2) Südame talitlust reguleeriv keskus neuronite kogum piklikajus. Reguleerib südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt hapniku vajadusele. Eristatakse kaht neuronite gruppi: südame löögisagedust vähendav ja südame löögisagedust suurendav. - Südamekeskuse talitlust mõjutavad faktorid: - vesiniku, süsihappegaasi ja hapniku sisaldus veres - venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste - emotsionaalne seisund. 3. Retikulaarformatsioon ja selle peamised funktsioonid: RF ajutüves hajutatult asuvad närvirakkude kogumid · Retikulaarformatsioon reguleerib une ja ärkveloleku tsükleid. Visuaalsed, akustilised ärritajad, samuti vaimne tegevus stimuleerivad retikulaarformatsiooni. See hoiab meid erksana, soodustab tähelepanu kontsentratsiooni. Visuaalsete - akustiliste ärritajate vaegus,
Müoglobiin on reservhapniku säilitamise kohaks ja millesse akumuleerunud hapnikku kasutab lihas pikaajaliseks tööks. Lihastes tekitavad väsimust kuhjuvad ainevahetuse lõppproduktid(piimhape, CO2, fofaadid). Väsimus tekib, kuna väheneb glükogeeni hulk ja halveneb O2 varustamine ning ülemäärane pingutus tekitab lihastes miktrotraumasid(põletik) 26.Kuidas reguleerib lihasjõudu lihaskiudude suurus, stimulatsiooni sagedus ja venitatuse mõju? Lihaskiudude suurus mida pikem on lihas, seda väiksem on ta lihasjõud. Stimulatsiooni sagedus-suurendab lihasjõudu Venitatuse mõju- 27.Millised on kiired ja aeglased lihaskiud? Punased lihased on aeglased, kuid vastupidavad(näiteks selgroosirgestaja). Valged lihased on kiired, kuid kiired väsija(näiteks silmaliigutajalihas) 28.Millised on suuremad kerelihased? Reie kakspealihas, trapetslihas, seljaalalihas, suur tuharalihas, deltalihas, kõhusirglihas, välimine
esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus Südame talitlust regul keskus: *neuronite kogum piklikajus *regul südame löögisagedust ja südamelihase kontraktsioonijõudu vastavalt organismi O2 vajadusele *2 neuronite gruppi: südame löögisagedust suurendav/vähendav *talitlust mõj faktorid: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, emots seisund, venoosne tagasivool südamesse ja südamelihase venitatuse aste Autonoomne NS: *preganglionaarsed närvikiud: lähtuvad KNS kindlates piirkondades paiknevatest neuronitest ja siirduvad autonoomsetesse ganglionitesse *postganglionaarsed närvikiud: lähtuvad autonoomsetes ganglionites paiknevatest neuronitest ja siirduvad innerveeritavasse elundisse Sümp NS: *selle keskused paiknevad seljaaju rinna-nimme osa külgsammastes: rinnasegmendid ja kolm esimest nimmesegmenti
annaabi.ee 
