1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus. 1819. Kuulus Venezuela Bolivari Suur- Columbia vabariiki. Iseseisvuse saavutas Simon Bolivar, võites Carabobo lahingu 24.juunil 1823. 1830.aastal jagunes Columbia vabariik kolmeks iseseisvaks vabariigiks - Venezuela, Columbia, Ecuador. 19.sajandil iseloomustas Venezuelat poliitiline ebastabiilsus. 1980 naftahindade kokkuvarisemine, sellega kaasnes elutaseme järsk langus. 1992 riigipöörde katsed, mis ebaõnnestusid. 1998 valiti Hugo Chávez presidendiks. Simon Bolivar Hugo Chávez Kasutatud kirjandus 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Venezuela 2) https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ve.html 3) http://www.annaabi.com/materjal-20709-iraan
maracaibo järvel ja Orinoco jõel saavad sõita ka merelaevad. Tähtsad sadamalinnad on La Guaira, Puerto Cabello, Maracaibo, Ciudad Bolivar. Naftajuhtmeid on 7484 km ja gaasijuhtmeid on 5262 km. lennujaamu on 373. välja veetakse peamiselt naftat, alumiiniumi, terast, kemikaale ja põllumajandustooteid, 50,9% läheb USAsse, 7.2% hollandi antillidele. Sisse tuuakse peamiselt toorainet, masinaid, sõidukeid ja ehitusmaterjale põhiliselt USAst, Colombiast ja Briasiiliast. Venezuelat külastas 2005 aastal 492 000 turisti(tulu 641 mln$). POLIITILINE SÜSTEEM: Venezuela on föderatiivne presidentaalne vabariik. President on nii riigipea kui ka valitsusjuht. Presidendi valib enamusvalimistel 6 aastaks rahvas. Sama isik võib ametis olla 2 järjestikust ametiaega. Seadusandlik organ on ühekojaline Rahvuskogu (asamblea nacional) mille 167 liiget valib nii enamusvalimistel kui ka proportsionaalsuse põhimõttel 5.a rahvas. Valida võivad vähemalt 18-aastased
wikipedia.org/wiki/File:Venezuela_politica_copy.png Joonis 3. Venezuela lipp Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Flag_of_Venezuela_(state).svg Joonis 4. Venezuela vapp Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Coat_of_arms_of_Venezuela.svg 2 .Geograafilise asendi iseloomustus Venezuela asub Lõuna Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos ning Ladina Ameerika suurregioonis. Lõuna-Ameerikast itta jääb Atlandi ookean, läände Vaikne ookean. Atlandi ookean piirab Venezuelat otseselt kagust. See tagab hea ligipääsu riigile. Venezuela põhja piirab Kariibi meri. Maracaibo madalikul riigi kirdeosas asub suur Maracaibo järv. Seal on ka palju soid. Riigis on Orinoco jõgi koos mitmete harujõgedega, mis on Lõuna- Ameerikas üks pikemaid jõgesid (2,140 km). Guajaana mägismaal asub ühel Orinoco lisajõel maailma kõrgeim juga, 979 m kõrguselt langev Angeli juga. Orinoco suur delta suubub Atlandi ookeani
.....................................................................................................................15 2 Sissejuhatus Gümnaasiumi geograafia kursuses tegeletakse põhjalikumalt maailma riikide majanduse, struktuuri, loodusolude, pinnamoe, maavarade jms. Autor valis referaadi teemaks Venezuela, sest iga õpilane tutvub süvitsi ühe riigi oludega ja tutvustab seda ka oma kaasõpilastele. Tavaliselt teatakse Venezuelat kui üht Kariibimere ääres paiknevat riiki alati on tore ka rohkem teada. Autor tahab teada saada ja tutvustada riigi olusid. Tekstitöötluse alane eesmärk on õppida teksti töötlust, vormindamist, infootsimist jpm. Kindlasti saab autor ka esinemiskogemuse. Antud töö koosneb neljast peatükist milleks on: üldandmed, loodus, arengutase, vaatamisväärsused. Üldandmete peatükis kirjeldatakse riigi teket, eluolu ja natuke ka riigi ajalugu. Looduse peatükis
S40° laiuskraadide vahele ja W63°-W80° pikkuskraadide vahele. Andide mäestik asub Ameerika maailmajaos ja Lõuna-Ameerika mandri läänerannikul ja piirneb seega läänest Vaikse ookeaniga, idast Amazonase madaliku ja Amazonase jõega , mis saab alguse Andide mäestikust ja mille mitmed lisajõed Andide mäestikus voolavad. Andide mäestik on maailma pikim mäestik, olles üle 7000 km pikkune ja 200-700 km laiune. Andide mäestik läbib seitset Lõuna-Ameerika riiki: Venezuelat, Colombiat, Ecuadori, Peruud, Boliiviat, Tšiilit ja Argentiinat. (Andes, 2016) Andide lähedale jäävad veel Brasiilia, Panama ja Paraguay. Andide paiknemine on kujutatud Joonisel 1. Joonis 1. Lõuna-Ameerika füüsiline kaart (2016) 3 4 2. Arengutase Majanduslikult vaadates kuulub Andide piirkond Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikide hulka