osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks katsumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Erinevalt Venemaast, kus valitsesid hurraa- patriootlikud meeleolud, ei tundnud eestlased vähimatki soovi sõdida "usu, tsaari ja isamaa" eest, sest sõja ükski mõeldav lõpplahendus ei paistnud pakkuvat Eesti jaoks midagi head- Venemaa võidule kardeti järgnevat vene sõjaka sovinismi tõusu ja uut venestuslainet, saksamaa võit aga tähendanuks Eesti minekut baltisakslaste piiramatu võimu alla. Sõja puhkedes hakati keskvalitsuse poolt kärpima baltisakslaste õigusi. Nüüd näis avanevat eestlastele võimalus tõusta kohalikes võimuasutustes kõrgematele kohtadele. Teiselt poolt pakkusid sakslased esmakordselt maa pärisrahvale teatud järeleandmisi, et luua ühisrinnet keskvalitsuse vastu. Nii koostati projekt saksa-eesti ühise maavalitsuse loomiseks, kuid sellest ei
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat
Uue võimu üheks põhijooneks oli algusest peale vägivalla ja teisitimõtlemise eiramine. Lühikese aja jooksul keelustati kõik parteid, hakati vastaseid füüsiliselt hävitama. Nõukogude võimu vägivalla ohvriteks langesid miljonid inimese. Eesti Vabariigi loomine: I maailmasõja puhkemine ei andnud eestlastele mingit valikuvõimalust. Mõlemad sõdivad pooled oli ühtviisi vastuvõetamatud( Venemaa võit võis karta uut venestuslainet; Saksamaa võit oleks suurendanud baltisakslaste võimu). Sõjaolukord tõi kaasa toidu ja kütte puuduse. Maal oli raskusi põllutöödega. 1915. aastaks oli rinne jõudnus Väina jõeni ning lahingud käisid Riia lähistel. Saksa väe ees hakkasid Eestisse saabuma kümned tuhanded Läti sõjapõgenikud. Veebruarirevolutsiooni tulemusena said eestlased võimule nii maakonna kui ka kubermanguvalitsustes. 12. aprillil 1917 andis Ajutine Valitsus Eestile autonoomia Vene riigi koosseisus
Arenes kõvasti tekstiili , metalli- ja masina tööstus. Suurem osa toodangutest läks aga vene turule. Külades tekkis sotsiaalne kihistumine. Palju tekkis vaesemaid ja maata inimesi. Neile pakuti võimalust asuda välismaale tööle , kus pakuti maad. Tänu sellele reisis Eestist välja 20 000 talupoega. Eestlaste vaade puhkenud I Maailmasõjale oli teistest natuke erinev. Eestlased ei tahtnud sõjale Venemaa all kaasa aidata , kuna karveti uut venestuslainet ja sovinismi tõusu. Samas taheti Saksamaa kui suure vaenlase lüüasaamist. Sõja alguses puudutas Eestit sõda vähe , ainult mõned linnad said suurtüki tule all kannatada. Hiljem tulid mobilisatsioonid. Sõda mõjus halvasti ka majandusele.Pärast Maailmasõda toimus Venemaal Veebruari revolutsioon, mille tagajärjel kuulutas Venemaa Poola iseseisvaks ja autonoomia said ukraina ja Liivimaa. Liivimaa kubermangu määrati juhtima Jaan Poska. Eestimaal moodustati Maanõukogu , see seadis
annaabi.ee 
