AJALOO ARVESTUSTÖÖ §1-2 Rahvuslik liikumine XIX sajandil kasvas kogu euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegade iseteadvuse tõus, mis hakkas juba pärast pärisorjuse kaotamist, kasvas jõudsasti. Nõuti võrdseid õigusi teiste rahvastega, eelkõige baltisakslastega. Poliitiline olustik · taheti kaotada Balti erikord · Balti erikorra säilitamise nimel võitles Carl Schirrer · venestamine sundis baltisakslasti muutma oma suhtumist põlisrahvastesse, hakkati õhtutama saksa keele õpetamist · ,,Põlisrahvaste õiguse kaitsmine"-sellega loodeti eestlased venestada Palvekirjade aktsioon · 1864. aastal alustas Adam Peterson koos Köleriga palvekirjade kampaaniat, millega loodeti tsaarivalituse tähelepanu tõmmata siinse talurahva olukorrale. · Sooviti: kindlate maa ja rendihindade kehtestamist teoorjuse kaotamist üheõiguslust seis...
Eesti ja saksa keel asendusid vene keelega ja suruti maha kõiksugused ärkamisaja mõtted, saavutused jms.. Eestlase õigused aina vähenesid. Olgugi, et eestlaste soov sakslastest lahti saada, sai täidetud, asendusid nad veel halvemate venelastega. Eestlased ise olid lollid, et nad kõik Manasseri revisjonile ette kandsid ja sellega venelased oma venestamisplaane ellu said viia. Kuid mis määral oli venestamisaeg eestlastele hea? Enne venestusaega, suheldi kas eesti või saksa keeles, nüüd aga oli selleks keeleks vene keel. Ka koolis viidi läbi muudatused, ja õppeaineid hakati õpetama vene keeles. Õppekavast jäeti välja paljud tähtsad ained ja õppedukus üleüldse langes. Kas see oli positiivne , ei. Aga sellega õpiti hindama eelnevaid tingimusi ja arvatavasti tekkis ka õpilastes teatud rahvustunne ja tahe õppida eesti keeles. Veel, hariti inimesi ka õigeusu levitamisega, varem ei teadnud
Kuni 19. saj oli levinud kontratants. 19. saj levis paaristants. Levisid ka uued tantsustiilid polka, valss. Neid kohandati omale mugavamaks. KULTUUR EESTIS 1900-1918 Kultuurielu taustaks on poliitiline ühiskond. 20. saj hakkab tasapisi välja kujunema ka eesti rahvuslik poliitika. Kerkisid esile inimesed, kes tulevikus hakkasid tegelema eesti ühiskonna ja poliitika edasi arendamisega: Tõnisson ja Päts. MUUSIKA Hõlmab ka venestusaega. 19. saj lõpp ja 20. saj alguses kujunes välja eesti professionaalne muusika. Kerkisid esile kõrge muusikalise haridusega eestlased. Enamasti oli õpitavaks erialaks orel. Oreli õpingute kõrval oli kohustuslik ka kompositsiooni õppimine. Oreli õppimine andis häid tulevikuvõimalusi. Esimesteks professionaalideks olid Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte. Eelkõige tegelesid vokaalse muusika (koorimuusika) kirjutamisega
· Kooliprogrammidest kadus eesti kirjandus, geograafia ja ajalugu · Aleksandrikool avati 1888.a venekeelsena · 1893.a viidi vene keelele üle Jurjevi Ülikooliks nim. Tartu Ülikool. Suur osa baltisakslastest õppejõude sunniti lahkuma. Hariduse ümberkorraldamise kõrval püüti levitada õigeusku. Palju ehitati kirikuid (nt Aleksander Nevski katedraal Toompeal), rajati ka Kuremäe nunnaklooster. Eestlaskond läks venestusaega lõhenenult. Puudusid üldtunnustatud liidrid ning seltsides asendus aatelisus meelelahutusega. Osa tegelasi läks venestusega kaasa, püüdes tsaarivõimu tegevust igati 29 õigustada. Tuntuim neist oli Tartu ajalehe "Olevik" omanik ja toimetaja Ado Grenzstein, kes pidas ärkamisaega ajalooliseks eksimuseks, püüdis keelata laulupeod ning kutsus eestlasi üles vene keelt
annaabi.ee 
