Nad hakkasid pürgima ülikoolidesse ja isegi paljud läksid õppima Riia, Peterburi või mõnda teise kaugemasse linna. Positiivse küljena saan veel välja tuua selle, et majanduse areng oli väga hoogne, paljud läksid linna ja vähem kui neljakümne aasta jooksul kahekordistus tööliste arv. Venestumine tekitas Eesti rahva seas esile väga erinevaid suhtumisi ning mõjukate ringkondade lõhenemisi. Oli inimesi, kes üritasid kaitsta baltisakslaste huve, oli neid, kes leidsid, et venestamises on positiivseid külgi ja olid ka mõningad, kes arvasid, et peaks ärgitama eestlaste rahvuslikku iseteadvust. Minu arvates oli väga hea, et keegi arvas, et peaksime säilitama oma rahvuse ja kultuuri ning selle nimel võitlema. Tänu sellele mõtteviisile me eestlased saavutasimegi iseseisvuse ja me peaksime olema tänulikud Jaan Tõnissonile ja Villem Reimanile Venestusajal oli lisaks juba mainitule veelgi positiivseid kui ka negatiivseid külgi
2005-07 peaminister A. Ansip. Koalitsioonis Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit. 2007-viimased valimised, võitis võimsalt Reformierakond. Koalitsioonis Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid. Eesti poliitikas rahvuslikul ärkamisajal kujunes välja 2 suunda: · seltskond seotud Jannseni ja Hurdaga · seltskond seotud Jakobsoni ja Kreuzwaldiga. Erinevus: ohu ja liitlaste erinev hidamine ja valik. Jannsen ja Hurt nägid suurt ohtu venestamises, leidsid, et tuleb teha koostööd Balti sakslatega (Eesti Postimees). Jakobsoni ümber koondunud jõud nägid suuremat ohtu Balti sakslastes ja tegid koostööd venelastega (Sakala). Esimene poliitiline eesmärk oli võrdsed õigused Balti sakslastega. 80-ndate teisel poolel algabki venestusaeg Eestis ja tagasilöök rahvuslikus liikumises. Seotud 1882 a. Alexander II tapmisega. Alexander II valitses 1855-1881. Tema lähikonnas 2 Eesti rahva esindajat (Johann Köhler, dr. Philipp )
kirjaviisi, korraldas kirjakeelt, uuris ne-purumeid, line-liitelisi sõnu; aitas Wiedemanni eesti- saksa sõnaraamatu koostamisel, andis välja selle teise trüki 1893. kirjakeele arendamise ja puhastamise idee. • Hurda keelekorralduslikud põhimõtted: esikohal keele ajalooline põhimõte, teisel selgus ja eristuse põhimõte: ilu põhjendus; keele rikkus. • Eesti keele arendamine ja kirjeldamine XX saj esimesel poolel. XIX sajandi lõpukümnendite venestamises oli negatiivse kõrval ka positiivset. See vähendas saksa keele mõju eesti keelele ning hoidis ära eesti haritlaskonna saksastumise. Eesti haritlaste jaoks usk eesti keele tulevikku pigem kasvas kui kahanes. Eesti keele kirjeldamine ja korraldamine sai uue hoo sisse pärast 1905. a revolutsiooni, mil tsaarivalitsus oli sunnitud venestushaaret lõdvendama ja eesti keelele suuremaid õigusi lubama. Eriti aktuaalseks muutus eesti
1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle 3) suleti Eesti Kirjameeste Selts ¤ eestlaste ühiskondlik aktiivsus leidis rakendust nüüd põllumeeste- ja karskusseltsides, mis võisid oma tegevust jätkata ¤ eestlaste hulgas kasvas venevastasus, kuid leidus ka neid, kes leidsid venestamises positiivseid külgi, eelkõige võitluses aadliga (Ado Grenzstein jt) ¤ venestuse vastu võitleva noore põlvkonna etteotsa tõusis VILLEM REIMAN (1861-1917) – oli TÜ usuteaduskonna lõpetanud ning töötas Kolga-Jaanis kirikuõpetajana ¤ suure töövõimega mehena suutis ta üle kogu maa karskusliikumist edendada ning pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teaduslikule uurimisele
Uue voolu kõrval eksisteeris, traditsioonilisem rahvuslik liikumine. Põhitähelepanu kultuurhariduslikule seltsiliikumisele. Jagunes omakorda kaheks. Üks poolt lähtus päris rahvusliku liikmuse algusaegade põhimõtetest, Valdemarsi põhiseisukohad. Põhivaenlased baltisakslased, tuli võidelda ka koostööd tehes Vene riigiga, mis tähendas ühtlasi lojaalsust vene võimule. Teine pool- uusrahvuslased, häiritud 188ondate, 90ndate venestamises ohu nägemine, vene riik suurem oht tsentraliseerimispüüetega, olid valmis tegema koostööd baltisakslastega tõrjumaks vene võimu. TÜ teoloogid, I. Olavs ja A. Niedra (Läti nukuvalitsuse juht vabadussõja aegadel). Rõhutati et läti ühiskond on muutunud, tuleb hoolitseda ka läti rahva majandusliku tõusuga hariduslik-kultuurilise kõrval. See võimaldab tegeleda kultuur-haridusliku poolega poliitilselt- eesmärk saavutada kultuurautonoomia
annaabi.ee 
