lasi rajada õigeusu kirikuid. Asutas Pühtitsa e. Kuremäe nunnakloostri. Hoolimata ägedast kihutustööst astus õigeusku ainult 1/5 Põhja-Eesti elanikkonnast. Laulu- ja mänguseltsid hakkasid etendama sisulagedaid näitemänge 1893 suleti valitsuse korraldusel Eesti Kirjameeste Selts. Allakäiku/venestamist soodustasid eestlastest venestajad nt. Jakob Kõrv, kes asutas venemeelse "Valguse". Moes olid intriigid, nuhkimine salakaebused. Venestajate poole läks üle varem rahvuslane olnud Ado Grenzstein. Tema ajaleht "Olevik" toetas venestuspoliitikat. Ainsaks ajaleheks, mis rahvuslikku ärksust toetas, jäi Karl August Hermanni Tartus ilmuv "Postimees", mis 1891 muutus esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1884 alustas Tartus tööd Hugo Treffneri Eragümnaasium, omas suurt tähtsust eesti soost haritlaskonna kujunemisel. NB!! Esimene eestikeelne gümnaasium on 1906 asutatud Tartu Tütarlaste
organisatsioonid. Kordamine Friedrich Robert Faelmann Ao mõisa valitseja poeg, Tartu ülikoolis õppind arst Friedrich Reinholm Kreutzwald Kogus Faelmanni poolt kogutud vägilasmuistendid ning koostas "Kalevipoja"- Eesti rahvuseepose Eesti aleksandrikool Plaan luua esimene eestikeelne kool Ado Grenztein Leidis venendamises positiivseid jooni. Läks üle venestajate poole. Villem Reiman Pastor. Venestamisaegne ärkamisaja juht 4. juuni 1884 Eesti lipu sünnipäev Georg Lurich Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega. Tooge välja õige järjekord koolikorralduses? Mis muutused tulid 20. saj algul Eesti põllumajanduses? Poliitilised voolud 20. saj alguse Eestis ja tänapäevased vasted erakondade näol
kui saksa poolelt, tema hoidid kõikumatult aga oma ,, eesti kurssi". Tema sihiks oli eestlaste ruuremate õiguste saavutamine nende igipõlisel maal. Peamisi lahinguid tuli lüüa A. Grenszteini ja ,,Olevikuga". A. Granszteini allajäämine avaliks võitluses selgus üsna pea. Algas tema alalhoidliku suuna lagunemine ning üleminek J. Tõnissoni leeri. Nüüd püüdis A. Granzstein oma poliitilist rivaali kõrvaldada salakaebustega. J. Tõnissoni õnneks ei peetud aga A. Granzsteini venestajate poolt küllalti ualdusväärseks. Seetõttu A. Greinzsteini kaebustest esialgu ei hoolitud. 1901. aastal lahkus kibestunud A. Greinzstein Eestist. Venestuse kõrghetked olid selleks korraks eesti rahval möödas. Tänu visale oskuslikule vastupanule oli eesti venestuse lainetest tulnud välja isegi tugevamana sakslaste mõjujõudu oli venestus siiski piiranud. Kui vene võimud 20. sajandi alguses
1892. aastal sai temast Hermanni juhitud Postimehe abitoimetaja. 1894. aastal juhtis ta V üldlaulupeo ettevalmistustöid, mille järel ta oli kaks aastat Venemaal kohtuametnik. 1896. aastal pandi rahad kokku ja osteti Hermannilt Postimees ära. Tõnisson sai peatoimetajaks. 28.11.1896 ilmus uus Postimees, millega võib lugeda alanuks avalikus elus nn Tartu Renessanssi alguse. Tõnisson sattus konflikti nii venestajatega kui saksameelsetega. Selles võitluses oli venestajate pooldaja Grenztein sunnitud 1901. aastal Eestist lahkuma. 1898-1918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. 1905. aastal rajas ta esimese eesti partei - Eesti Rahvameelse Eduerakonna. 27.11.1905 toimub Tartus ülemaaline rahvaasemike koosolek. Tõnissoni pooldajad pidasid nõu "Bürgermuse" saalis, radikaalsemad aga Teemanti juhtimisel Tartu Ülikooli aulas. 1906. aasta jaanuaris saadeti protestitelegramm vene ajalehtedele Eestis teostatava vägivalla vastu.