mängijaks on meediakangelased, ajakirjandus etendab üksnes ruupori ehk helitehnika rolli. Lubamatu on praeguse ajakirjanduse keelekasutus, kus vohavad kõnekeelsed väljendid ja valimata slängisõnad. Täna, kus meie riigikeeleks on eesti keel, tuleks silmas pidada, eelkõige avalikes väljaannetes, keele korrektsust ning puhtust. Eesti rahvas on väike rahvas ning meie emakeele püsimajäämine on ohus ja ohu allikaks pole niivõrd kultuurkeelte pealetung Läänest ega siinsete venemaalaste vaeg või umbkeelsus, kui just oma nn. haritud peade puudulik keeleoskus või hoolimatus. Nagu öeldakse eeskuju on nakkav, ning tõsi ta on. Ajakirjandusega kokkupuutuvad noored juhinduvad kuuldud-loetud keelekasutusest ning viimase väärkasutamisel levib see edasi ja rikutud me keel saabki. Meedia mõjuvõim on tänapäeval kahtlemata kõige suurem. Meediaväljaannetel on võime mõjutada uskumusi, väärtusi, sotsiaalseid suhteid ja sotsiaalseid identiteete
Liidu lagunemisel tähtis, kuid mitte peamine roll nagu iseseisvunud Venemaal. IMPEERIUMI NOSTALGIA Nõukogude Liidu (edaspidi ka Liidu) lagunemine on teema, millel on täna- päeva Venemaa ühiskonnas lai kõlapind. Kuidas sai võimalikuks veel hiljuti täiesti võimatuna näiv asjaolu, et üks kahest maailma üliriigist varises ootamatult kokku ja jõudude vahekord maailmas muutus radikaalselt üllatavalt lühikese ajaga? See küsimus on seotud tänaste venemaalaste identiteediotsingutega, postimperiaalse ja postsovetliku nostalgia tugevnemisega ühiskondlikus mõttes ning avalikus elus. Kremli uus poliitiline stiil koos musklite näitamisega, mis seab eesmärgiks taas- tada endise üliriigi vägevus, ainult toidab ja soosib niisugust nostalgiat. Neid, kes ülistavad kadunud maailmariiki ja impeeriumiideed, on rohkesti: kirjanikud Valentin Rasputin ja Aleksandr Prohhanov, geopoliitik Aleksandr Dugin, võimule lähedal
Lavrov: lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid 3. märts 2014 14:51 Venemaa kutsub lääneriike geopoliitilisi kaalutlusi kõrvale heitma ja seadma esikohale Ukraina rahva huvid. Vene välisminister Sergei Lavrov tuletas esmaspäeval ÜRO inimõigustenõukogu istungil meelde, et Vene parlamendi ülemkoda kiitis heaks president Vladimir Putini taotluse kasutada Vene vägesid Ukraina territooriumil. Lavrovi sõnul käib jutt venemaalaste kaitsest ja «inimese kõige tähtsama õiguse - õiguse elule» kaitsmisest. «Need, kes püüavad tõlgendada olukorda vaata et mingisuguse agressioonina, ähvardavad kõikvõimalike sanktsioonide ja boikottidega, need on ju needsamad meie partnerid, kes järjekindlalt julgustasid neile lähedasi jõudusid esitama ultimaatumeid, keelduma dialoogist, eirama Ukraina lõuna- ja idaalade murelikkust ning lõpuks
näidanud olema, et vanemate kaudu ei saa senise ametivõimuga enam maad valitseda. Liivi ordu salakavalal sõnamurdlikul teotsemisel löödi Tallinnat piirav 10 000-line eesti vägi 14. V. 1343, kuna eestlastele appi tulnud Turu foogt Dan Niclisson alles 19. V. pärale jõudis ja siis Tallinnaga vaherahu pidi tegema. Surmati tähtsamad eesti mehed (de principal Eesten), kes olid mässu juhid (Hoeneke resp. Renner). Tartu piiskopp pidi nähtavasti Pihkva venemaalaste sissetungimist takistama. On arvata, et piiskoppidel seda siidikust ei olnud, mis ordul, - ei võinud ju üksi juba ordu jõu paisumine piiskoppidele meelt mööda olla. Pihkva venemaalased (5000 meest) jõudsid Otepääni. Siis taganesid nad Vastseliina suunas. Eesti väe riismeil läks nähtavasti korda vaenlastest läbi pääseda ja Ostrovimaale jõuda (Novgorodi I ajaraamatu järele). Eestlaste vabaduspüüete mahasurumiseks ning hävitamiseks saatis Preisi ordu Liivi