- hambaarsti külastamine, - vigastuse või vere nägemine. Ärevus võib olla paanikahoo tugevusega. Kulg: algus lapse- või varajases täiskasvanueas ning ravita jäädes võib kesta aastakümneid. Lihtfoobiad on sagedased, kuid nende tõttu abi saama pöördutakse harva. Sotsiaalne toimetulek oleneb sellest, kuivõrd inimesel õnnestub oma tegevust kahjustamata foobseid situatsioone vältida. Erinevalt agorafoobiast ei ole häirele omane lainetav kulg. Kiiritustõbi ja veneerilised haigused ning viimasel ajal ka AIDS on sagedasemad haigusfoobiate teemad. Diagnostilised juhised: Kindla diagnoosi korral peavad olema täidetud järgmised tingimused: (a) psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed ilmingud ja mitte sekundaarsed teistele sümptomitele, nagu luulu- või obsessiivsed mõtted; (b) ärevus peab olema piiritletud kindla objekti või situatsiooniga; (c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik.
Ravimata süüfilisehaige rase naine võib nakatada loodet. Nakatumine võib toimuda ka sünnituse käigus. Selle, nn. kaasasündinud süüfilise vältimiseks uuritakse rasedaid naisi süüfilise suhtes, kui nad on arvel günekoloogi juures. Süüfilisehaigete rasedate naiste õigeaegne ravi aitab oluliselt vältida kaasasündinud süüfilise ohtu. Kasutatud kirjandus: O.Braun-Falco "Dermatology" H.Rajangu, S.Kaur "Veneerilised haigused" "Sünnitusabi ja günekoloogia" http://www.derma.ee/articles.php?id=65 http://www.voodielu.ee/?p=30 8
pinnad jt) teel. Vaktsineerimine HPV vastu toimib 100% ainult enne suguelu alustamist ehk nakatumist HPV- 6,11,16,18, et immuunsus haiguse vastu jõuaks tekkida enne nakatumist. Vaktsiin kaitseb nakatumise eest ainult teatud papilloomviiruste tüüpidega, ta ei kaitse teiste vähki tekitavate tüüpide eest ja ei avalda ravitoimet juba nakatunud inimestele. ALLIKLOEND Rajangu, H., Kaurv, S. (1999). Veneerilised haigused Sak, K. (2010). Inimese papilloomviirus HPV Nakatumisest emakakaelavähini Slessarenko, Jekatarina. (2009). INIMESE PAPILLOOMVIIRUSE (HPV) VASTASED VAKTSIINID SILGARD JA CERVARIX. Tartu Tervishoiu Kõrgkool, õe õppekava. Tartu. [Diplomooditöö]. Dejeva, E., Kuum, E., Tampere, M. Viiruslikud tüükad(soolatüükad jt). http://www.derma.ee/articles.php?id=140 (13.12.2010). Eesti Infektsioonihaiguste Selts. (2010). Emakakaelavähk. http://www.vaktsiin
Kindlasti peaksid naised kord aastas laskma teha PAP testi ja saades kutse emakakaela- vähi uuringutele, selles ilmtngimata osalema. HPV-st hoiduda ei ole küll täielikult võimalik, 25 kuid muutuste õigeaegsel avastamisel, on võimalik pääseda halvimast. Emakakaelavähi vastu on olemas ka vaktsiin. KASUTATUD ALLIKMATERJAL 1. Rajangu, H., Kaur, S. (1999). Veneerilised haigused. Tartu,. AS At 2. www.loodusajakiri.ee 3. www.ebc.ee 4. www.tervisekaitse.ee 5. www.telliskiviarstid.ee 6. www.hpv.ee 7. www.ebc.ee 8. www.soolatuukad.eu/ 9. [http://www.derma.ee/nahavähk] 10. [http://www.ateena.ee/artikkel.php?id=11155] 11. http://www.kliinikum.ee/index.php? menu=58&mod=info_haigustest&id=45&group=haigused 12. http://www.emakas.ee/index.php?main_id=8&lang=est 13. http://www.kasvaja.net/index.php?id=103 14. http://www
annaabi.ee 
