39) Leptospiroosi nakatumine toimub enamasti veega, mis on kontamineeritud nakatunud loomade uriiniga. 40) Klamüüdiad on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. 41) Spiroheetide laboratoorne diagnostika põhineb viroloogilistel ja seroloogilistel uuringutel. 42) Spiroheetide morfoloogia erineb bakterite omast, kuna nad omavad elastset rakuseina. 43) Treponema pallidum subsp. pertenue – vabarnatõbi ehk framböösia, Treponema pallidum subsp. pallidum – veneeriline süüfilis, Borrelia burgdorferi – Lyme tõbi, Leptospira interrogans – leptospiroos 44) Klamüüdiaid nimetatakse energiaparasiitideks, sest nad ei suuda ise sünteesida ATPd 45) Nii rikketsiad kui klamüüdiad on obligaatsed rakusisesed parasiidid, sest ei tooda ise ATP-d. 46) Nimeta üks spiroheetide perekondadest: leptospira, borrelia 47) Peamiseks B. burgdorferi reservuaariks peetakse põldhiiri. 48) Leptospiroos on zoonoos.
(c) foobset situatsiooni välditakse niipalju kui võimalik. Sisaldab: akrofoobia; loomafoobia e. loomakartus; klaustrofoobia e. suletushirm; eksamifoobia e. eksamikartus; spetsiifiline foobia; isoleeritud foobia. Diferentsiaaldiagnoos Lihtfoobia korral reeglina ei leita sageli teistele psüühikahäiretele iseloomulikke sümptomeid. 6 Kindlate haiguste kartust (vähktõbi, südamehaigus või veneeriline infektsioon) tuleks diagnoosida kui hüpohondriat (F45.2), välja arvatud juhul, kus hirmu objektiks on situatsioonid, milles haigus võidakse saada. · Kui inimene kardab, et ta põeb mõnda rasket haigust, mida tal tegelikult ei ole, on tegemist hüpohondriaga. · Kui ta kardab, et võib haigeks jääda - lihtfoobia kui veendumus haiguse esinemisest on luululine (hüpohondriline luul), kasutatakse luululise häire (F22.0) diagnoosi.
ja enteriiti. Algsest nakkuskohast võib siseneda närvidesse, kust liigub regionaalganglioni neuronisse, kus algab latentsusperiood. Latentsuse võib lõpetada stress, superinfektsioon, transport, kortikosteroidide ravi. Latentsuskohas sünteesitakse uus viirus ning see liigub tagasi perifeeriasse, kus on võimeline nakatama teisi vastuvõtlikke. VEISTE HERPESVIROOS VHV-1 Põhjustab: IRT, IPV Kolmiknärvis, sakraalnärvis püsib viirus aastaid Veneeriline haigus- suguteede kaudu saab Võib nakatada ka platsentat Paljuneb epiteelrakkudes Põhjustab: stress, transport, superinfektsioon, parasiidid, ravi kortikosteroididega 13. Prioonid, lammaste Sceipi, BSE Prioonid ehk priionid on ebanormaalselt muundunud, iselaadseid haigusi tekitavad isekordistuvad valgumolekulid. Mitmetel imetajaliikidel esineb rühm iselaadseid neurodegeneratiivseid haigusi,
Aktiivselt liikuv, kummaski otsas periplasmilised flagella. 13 liigist on inimpatogeensed T. pallidum 3 alaliigiga ja T. carateum. Liigid on morfoloogiliselt identsed, põhjustavad sama seroloogilist vastust, on tundlikud penitsilliinile. Ei värvu Grami ega Giemsa järgi, uuritakse pimeväljamikroskoopial. In vitro kasvab ainult rakukultuuris. Elastse rakuseinaga, G- bakteritele sarnase rakuseinaga. Epidemioloogia. Inimesed on ainsad looduslikud peremehed. Veneeriline süüfilis levib sugulisel kontaktil või kongenitaalselt. Riskipopulatsioon moodustub suguliselt aktiivsetest noorukitest, täiskasvanutest, aktiivse haigusega emade lastest. Teiste Treponema-infektsioonide transmissioon toimub limaskestade kontaktil infektsioossete kolletega, kongenitaalsed infektsioonid on harvad, riskipopulatsioon on infektsioossete kolletega kontaktis olevad lapsed ja täiskasvanud.
annaabi.ee 
