Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vene Keele ajavormid kõneviisid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Временные формы и наклонения глагола
Инфинитив
вид глагола
несов./сов.
Настоящее
время
Прошедшее
время
-Л,-ЛА,-ЛИ
Будущее
время
сложное/простое
Повелительное
наклонение
-И, -Й, -Ь
Сослагательное
наклонение
-Л + БЫ
ПИСАТЬ
несовершенный
Я пишу
Ты пишешь
Они пишут
Он писал
Она писала
Они писали
Я буду писать
Ты будешь писать
Они будут писать
Пиши!
Пишите!
Я писала бы
Ты писал бы
НАПИСАТЬ
совершенный вид
Х
Он написал
Она написала
Они написали
Я напишу
Ты напишешь
Они напишут
Напиши!
Напишите!
Он написал бы
Мы написали бы
ПЕРЕВОДИТЬ
несов. вид
Я перевожу
Ты переводишь
Они переводят
Он переводил
Она переводила
Они переводили
Я буду переводить
Ты будешь - „ -
Они будут - „ -
Переводи!
Переводите!
Я переводил бы
Вы переводили бы
ПЕРЕВЕСТИ
сов. вид
Х
Он перевёл
Она перевела
Они перевели
Я переведу ***
Ты переведёшь
Они переведут
Переведи!
Переведите!
Я перевела бы
Ты перевёл бы
ЛЮБОВАТЬСЯ
несов. вид
Я любуюсь
Ты любуешься
Они любуются
Он любовался
Она любовалась
Они любовались
Я буду любоваться
Ты будешь - „ -
Они будут - „ -
Любуйся!
Любуйтесь!
Я любовалась бы
Он любовлся бы
ПОЛЮБОВАТЬСЯ
соверш. вид
Х
Он полюбовался
Она полюбовалась
Они полюбовались
Я полюбуюсь
Ты полюбуешься
Они полюбуются
Полюбуйся!
Полюбуйтесь!
Мы полюбовались бы
Я полюбовался бы
ДАВАТЬ
несов. вид
Я даю ***
Ты даёшь
Они дают
Он давал
Она давала
Они давали
Я буду давать
Ты будешь давать
Они будут давать
Давай! ***
Давайте!
Я давала бы
Ты давал бы
ДАТЬ
сов. вид
Х
Он дал
Она дала
Они дали
Я дам ***
Ты дашь ***
Мы дадим ***
Дай! ***
Дайте!
Он дал бы
Вы дали бы
ЕСТЬ / ПОЕСТЬ
несов. вид / сов.вид
Я ем ***
Ты ешь / Х
Мы едим ***
Он ел / поел
Она ела / поела
Они ели / поели
Я буду есть / поем **
Ты будешь есть / поешь
Они будут есть / поедят
Ешь! ***/ Поешь!
Ешьте! /Поешьте!
Вы ели бы / поели бы
Он ел бы / поел бы
Инфинитив
вид глагола
несов./сов.
Настоящее
время
Прошедшее
время
-Л,-ЛА,-ЛИ
Будущее
время
сложное/простое
Повелительное
наклонение
-И, ,
Сослагательное
наклонение
+ БЫ
Xодить
несов. вид
Я хожу
Ты ходишь
Они ходят
Он ходил
Она ходила
Они ходили
Я буду ходить
Ты будешь ходить
Они будут ходить
Xоди!
Xодите!
Ты ходил бы
Она ходила бы
Пойти ***
сов. вид
Х
Он пошёл ***
Она пошла
Они пошли
Я пойду
Ты пойдёшь
Они пойдут
Пойди!
Пойдите!
Я пошла бы
Мы пошли бы
Eздить
несов. вид
Я езжу
Ты ездишь
Они ездят
Он ездил
Она ездила
Они ездили
Я буду ездить
Ты будешь ездить
Они будут ездить
Eзди!
Eздите!
Я ездил бы
Вы ездили бы
Приехать
сов. вид
Х
Он приехал
Она приехала
Они приехали
Я приеду ***
Ты приедешь
Они приедут
Приезжай! ***
Приезжайте!
Ты приехал бы
Он приехал бы
Бегать
несов. вид
Я бегаю
Ты бегаешь
Они бегают
Он бегал
Она бегала
Они бегали
Я буду бегать
Ты будешь бегать
Они будут бегать
Бегай!
Бегайте!
Мы бегали бы
Они бегали бы
Выбежать
сов. вид
Х
Он выбежал
Она выбежала
Они выбежали
Я выбегу ***
Ты выбежишь
Они выбегут
Выбеги! ***
Выбегите!
Он выбежал бы
Вы выбежали бы
Плавать
несов. вид
Я плаваю
Ты плаваешь
Они плавают
Он плавал
Она плавала
Они плавали
Я буду плавать
Ты будешь плавать
Они будут плавать
Плавай!
Плавайте!
Она плавала бы
Вы плавали бы
Доплыть
сов. вид
Х
Он доплыл
Она доплыла
Они доплыли
Я доплыву ***
Ты доплывёшь
Они доплывут
Доплыви!
Доплывите!
Я доплыл бы
Ты доплыл бы
Летать
несов. вид
Я летаю
Ты летаешь
Они летают
Он летал
Она летала
Они летали
Я буду летать
Ты будешь летать
Они будут летать
Летай!
Летайте!
Он летал бы
Она летала бы
Вылететь
сов. вид
Х
Он вылетел
Она вылетела
Они вылетели
Я вылечу
Ты вылетишь
Они вылетят
Вылети!
Вылетите!
Мы вылетели бы
Вы вылетели бы
Vene Keele ajavormid kõneviisid #1 Vene Keele ajavormid kõneviisid #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Cris555213 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
32
docx

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Klassi F0 nimetatakse sündmuste algebraks, kui: 1) ∅,Ω ∈ F0 (Ω < ∞; Ω – elementaarsündmuste ruum ehk hulk, mille elementideks on juhusliku katse kõikvõimalikud tulemused) 2) A ∈ F0 => Ā ∈ F0 3) A,B ∈ F0 => A + B ∈ F0 Nt: Ω = {1,2,3,4,5,6} a. F = {∅,Ω} b. A = {2,3,5}; F = {∅,Ω,A,Ā} c. F = {∅,Ω,{2,4,5},{5},{1,3,6},{1,2,3,4,6},{1,3,5,6}, {2,4}} 2. Tõenäosuse aksiomaatiline definitsioon. Tõestada aksioomide põhjal, et tühja hulga tõenäosus on null. Tuletada liitmislause 2 sündmuse (liidetava) puhul Kujutist P: F → [0;1] nimetatakse tõenäosuseks, kui: 1) P(Ω) = 1 2) AB = ∅ => P

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
20
pdf

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika

Teooria eksami probleemid I osa Tõenäosusteooria 1. TT ja MatStat kui üksteise pöördteadused. Tõenäosusteooria on matemaatika osa, mis uurib juhuslike nähtuste üldisi seaduspärasusi sõltumatult nende nähtuste konkreetsetsest sisust ja annab meetodid nendele nähtustele mõjuvate juhuslike mõjude kvantitatiivseks hindamiseks. Juhuslikkusel põhinev lähenemine nõuab erilisi meetodeid, mida võimaldab tõenäosusteooria. Matemaatiline statistika on matemaatika osa, mis uurib statistiliste andmete kogumise, süstematiseerimise, töötlemise ja statistiliste järelduste tegemise meetodeid. Matemaatilise statistika eesmärgiks on statistiliste seaduspärasuste avastamine ja kirjeldamine. 2. Defineerige sündmuste algebra. Tooge vähemalt 2 sündmuste algebra mittetriviaalset näidet Sündmuste algebra koos tema määratud tõenäosusmõõduga moodustavad tõenäosusruumi. Mõnikord on kasulik sünd

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
Vektorruumi baas ja mõõde-Vektori koordinaadid
4
docx

Vektorruumi baas ja mõõde. Vektori koordinaadid

VEKTORRUUMI BAAS JA MÕÕDE DEF1: Vektorruumi V lin. sõltumatute vektorite süsteem B={⃗ e1 , ⃗ e2 , … , ⃗ en } moodustab baasi, kui ruumi V mistahes vektor on avaldatav süsteemi kuuluvate vektorite lin.kombona, s.t ∀ ⃗x ∈V korral ⃗x =x 1 ⃗ e 1 +x1 ⃗ e 1+ …+ x n ⃗

Lineaaralgebra
Matemaatilise statistika valemid
2
docx

Matemaatilise statistika valemid

Liina Savtsik x Pidev juh. f-n F(x)=P(X

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
Kuidas saavad toitlusettevõtted aidata kaasa turismi arendamisele Eestis
34
docx

Kuidas saavad toitlusettevõtted aidata kaasa turismi arendamisele Eestis?

INDX(# #B############(##################### ############# ######h#X##### #######"v##"v#U2##U2### ######,####### #########O#U#T#P#U#T#~#1#.#P#Y## ######p###### #######"v##"v#X3##X3### ############# ####### #P#a#r#e#n#M#a#t#c#h#.#p#y###### ######h#X##### #######"v##"v#X3##X3### ############# #########P#A#R#E#N#M#~#1#.#P#Y## ######p#^##### #######"v##"v#3##3##########9 ###### #########P#a#t#h#B#r#o#w#s#e#r#.#p#y#### ######h#X##### #######"v##"v#3##3##########9 ###### #########P#A#T#H#B#R#~#1#.#P#Y## #####p###### #######"v##"v#B4##B4##########( ###### ########P#e#r#c#o#l#a#t#o#r#.#p#y###### #####h#X##### #######"v##"v#B4##B4##########( ###### #########P#E#R#C#O#L#~#1#.#P#Y# #### #h#V##### #######"v##"v##4###4###P######6L###### ####### #P#y#P#a#r#s#e#.#p#y### #####h#V##### #######"v##"v#^T5##^T5############### ####### #P#y#S#h#e#l#l#.#p#y### ######h#V##### #######"v##"v#5##5##########? ###### ####### #R#E#A#D#M#E#.#t#x#t### #####x#d##### #######"v

Turism
Kordamisküsimuste vastused
15
pdf

Kordamisküsimuste vastused

Statistika teooria I 1. Kirjeldava statistika põhimõisted: aritmeetiline keskmine, mediaan, kvartiilid, mood, dispersioon, standardhälve, haare. Esitada definitsioonid ja osata antud andmeväärtuste puhul neid mõisteid rakendada N x + x 2 + ... + x N xi Aritmeetiline keskmine: µ = 1 = i =1 N N N-üldkogumi maht Aritmeetilise keskmise erijuht on kaalutud keskmine: N N N µ = 1 µ1 + 2 µ 2 + ... + m µ m N N N µ1, µ2,..., µm on m-rühma keskmised N1 N 2 N , ,..., m on nn kaalud N N N Mediaan: Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea (variatsioonirea) keskmine liige; kui N on paarisarv, si

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika
Algoloogia
10
doc

Algoloogia

Algoloogia küsimused ja vastused ÜLDOSA. Siin tuleb õige täht ja number kokku viia 1. fagotroofia A 2. auksotroofia B 3. heterotroofia C 4. autotroofia D 5. miksotroofia E 6. osmotroofia F A partiklilise toidu neelamine ja seedimine toitevakuoolis B nagu autotroofia, aga ei suudeta mõnda orgaanilist ainet (vitamiinid) ise sünteesida C metabolism, kus kasvuks ja paljunemiseks kasutatakse orgaanilisi aineid D tarvitatakse ainult anorgaanilisi aineid (fotosünteesiks) E segatoidulisus. Heterotroofia organismi poolt millel on kloroplastid F lahustunud orgaanilise aine omastamine rakupinna kaudu aktiivselt, mitte osmoosi tagajärjel Õige vastus ära arvata ja selle ette ristike teha, õigeid vastuseid võib olla ka rohkem kui 1 Millised vetikad kuuluvad prokarüootide hulka: (x) Cyanophyta ; (x) Cyanobacteria; () Glaucophyta; (x) Prochlorophyta; () Rhodophyta; () Bacillariophyceae; ()Raphidiophyceae; () Heterocontae; () Haptophyta; () Eustigmatophyta Eukarüootidel toimuvad respir

Eesti sisevete ökoloogia
TN teooria III kordamisküsimused
2
doc

TN teooria III kordamisküsimused

1. Kirjeldava statistika põhimõisted: Aritmeetiline keskimine X=(x1+x2+...+xN)/N=( i=1N xi)/N Kaalutud keskmine- keskmiste keskmine. On teada rühmade keskmised ja objektide arvud. Mediaan ­ Kui N on paaritu, siis on mediaan järjestatud statistilise rea keskmine liige. Kui N on paaris, siis on mediaan järjestatud arvrea kahe keskmise liikme poolsumma. Kvartiilid ­ p-protsentiil on arv, millest p protsenti andmetest on temast väiksem või võrdne ja (100-p) protsenti suurem või võrdne. 25- protsentiili nim. esimene kvartiil. Mediaan on 50-protsentiil e. teine kvartiil. 75-protsentiil nim. kolmas kvartiil. Mood ­ arvrea suurima sagedusega liige. Dispersioon ­ 2= ((x1-x)2+(x2-x)2+...+(xN-x)2)/N =(i=1N(xi-x)2)/N Standardhälve ­ =2 Haare ­ arvrea suurima ja vähima väärtuse vahe 2. Sündmus ja t

Tõenäosusteooria ja matemaatiline statistika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun