Valdkond Isiku täisnimi Eluaastad Mille poolest kuulus 1 Riigitegelane Vladimir 7 . oktoobril Venemaa poliitik, endine Venemaa Vladimirovits 1952 ..... president ja praegune peaminister. Putin 2 Teadlane Dmitri 8. veebruar Oli vene keemik, kes lõi keemiliste Ivanovits 1834 - 2. elementide , mile põhjal õnnestus tal Mendelejev veebruar ette arvata avastamata elementide 1907 omadusi. 3 Proosakirjanik Aleksandr 11. august Oli vene proosakirjanik, romantiline Stepanovits 1880 - 8. realist. Grinevski juuli 1932 4 Luulekirjanik Anna 23. juuni Oli vene luuletaja , Anna Ahmatova Ahmatova 1889 - 5. avaldas oma esimese luulekogu 1912.
. . . - - - -- - - ? - - - - - - - , , ,, ? - - - - - - - - - , , - - -
... Y 1 : 1. 1. ......................... 3 2. ........................ 3 4 3. ................................. 4 8 4. \ ........... 9 12 5. ? ? ?..................... 14 16 6. . ?......................... 17 18 7. . ?..................... 19 20 8. .?............................. 21 25 9. .?.......... 26 30 10. ................ 31 32 11. ................................... 33 35 12. .......................................... 36 43 13. . ........................... 44 51 14. .............................................. 51 53 15. ......................................... 56 57 16. ........................................ 58 62 17. ...................................... 63 68 2. 18. ......................................................... 68 77 19. ............................................ 78 81 20. .............................................. 82 85
7 - 9 1 1. 1. - - - - - - - - - - : : : - - - - - - - - - - NB! - - - - - - - 2 1.1. . 1. 2. ..... 3. ..... 4. ..... 5. ..... 6. ..... 7. .... 8. ..... 9. ..... 10. ..... 11. ...... 12. ..... 13. ..... 14. ..... 15. ..... 1.2. . 1. ............................ 2. ............................. 3.
Ideaalis oleks see alati niimoodi, kuid inimene on loodud edevana ja vahel tahaks hoopis ennast esile tuua. Kui oleme teinud ära suure töö ja näinud vaeva, tahaks ka kellegi kiitust selle eest. Võõrkeelte õppimine on üks tähtsamaid asju, sest see loob uusi erinevanid võimalusi. Näiteks peame meie eestlased oskama vene keelt, sest Venemaa on meie naaberriik ja meie seas on palju vene keelt kõnelevaid inimesi. See teeb elu raskeks praegustel noortel, nagu näiteks ka minul, sest vene keel on väga raske ja ainult koolis õpituga seda selgeks ei saa. Kuid peab hakkama saama olukordades, kus peab kokku puutuma inimesega kellest aru ei saa, peab jääma rahulikuks ja viisakaks. Inglise kirjanik Lady Mary Wortley Montagu on öelnud: ,,Viisakus ei maksa midagi, kuid selle eest võib kõike osta." Ja sekretär peab olema alati igas olukorras viisakas, see on kõige alus. Inimesed tahavad suhelda kellegagi kes on neile meeldiv ja sõbralik. Kasuks tuleb
Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus Soovitusi ja näiteid loovtööde läbiviimiseks põhikooli III kooliastmes Tallinn 2011 SISUKORD SAATEKS ........................................................................................ 3 SOOVITUSI JA NÄITEID LOOVTÖÖDE LÄBIVIIMISEST PÕHIKOOLI III KOOLIASTMES Anne Ermast, Gled-Airiin Saarso, Kristi Teder Loovtöö korraldamine koolis ..............................................................4 Loovtöö teema valimine ....................................................................5 Loovtöö liigid ................................................................................5 Loovtöö juhendamine .......................................................................8 Loovtöö esitlemine ...........................................................................9 Loovtöö hindamine ...............................................................
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: atlex@atlex.ee http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Tema arvates on kõige tähtsam aspekt keeleline ebavõrdsus ning fakt, et Eestis õpetatakse riigikoolides eesti keelt võõrkeelena. Ühtlane riigikeelne haridus oleks suures osas lahendus ka integratsiooniprobleemile. Esiteks toob autor välja, et ühelt poolt riigikeelne haridus tagab kõigile võrdsed võimalused omandada eriala, õppida ülikoolis ja leida tööd, aga teiselt poolt, ei tähenda see kohe vene keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana. Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab mittetoimetulevate kodanike kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks keeleliselt diskrimineerituks. Keelebarjäär võib osutuda
Kõik kommentaarid