Ristisõjad väljaspool Vahemeremaid ja hiliskeskajal Ristisõdade alla käisid kõik sõjad kristlaste ja paganate/ketserite vahel. 1) vendide ristisõjad 1147-1185 1147 kui Clarivaux abt Bernard värbas II ristisõtta sõjamehi andis ta õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda nii kaua kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147 toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, see kukkus haledalt läbi. 1160ndaist-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega, samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I, kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele Taani vastu. Need hilisemad sõjad olid ilma paavstliku õnnistuseta. 1171 paavst andis bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 paavsti bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutamine 1198 – 1230. 3) 1217 preislaste vastase ristisõja bulla. Preisimaa ristisõda 1230-1283 Saksa Ordu vallutas preislased.
kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: · Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. · 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230.
vallutasid vendid 2/3 Taani aladest ja ka Rügeni saare. Valdemar I Suur (Taani kuningas1146/57-1182)1146-1157 troonisõjad Svend III ja Knud III. Ühendas Taani taas ühe isiku võimu alla. Tugevdas, koostöös kirikuga, keskvõimu. 1159 alustas ristisõda Läänemere lõunakaldal elanud slaavlaste vastu.1160-1164 sõdis koos Heinrich Lõviga vendide vastu. Tegi end Saksa-Rooma alamaks. 1168 vallutas Rügeni saare. Alistatud vendid ristiti (kui vaja siis sunniviisiliselt). Sõjas vendidega kindlustati ka Taani maismaapiir ja rajati kindlustusi. Muutis Taani kuningavõimu päritavaks. Tema peamiseks nõuandjaks ja toetajaks oli tema vend Absalon (Roskilde piiskop, alates 1178 Lundi peapiiskop). Ühest Absaloni poolt rajatud kindlustusest arenes hiljem välja Kopenhaagen. 1180-1181 vallutas osa põlu alla sattunud Heinrich Lõvi valdustest (Lübecki) Keskvõim-päritav-kirik-vendid-Rügenisaar-ristimine-ristisõda-slaavlased-Absalo n-Kopenhaagen
kristlaste ja paganate või kristlaste ja ketserite vahel. Põhja-Euroopas toimunud ristsõjad: 1) Vendide ristisõjad (1147-1185) Värvates II ristisõtta sõjamehi, andis Clarivaux abt Bernard õiguse pidada lääneslaavlaste vastu ristisõda seni, kuni nood on kas kristlased või tapetud. 1147. aastal toimuski üks ristiretk Taani ja Saksimaa juhtimisel, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1160-1181 sõdis Heinrich Lõvi vendidega ning samal ajal tegi seda ka Taani kuningas Valdemar I. Ent kuna Valdemar oli edukam, toetus Heinrich vahel slaavlastele, et Taani vastu võidelda. Nimetatud hilisemad sõjad toimusid juba ilma paavstliku õnnistusega. 1171. aastal andis paavst bulla ristisõjaks Läänemere idakalda rahvaste vastu. 2) 1198 andis paavst välja bulla Liivimaa ristisõja kohta. Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa vallutati vahemikus 1198-1230.
annaabi.ee 
