.................................................................................... ............................3 1.Mis kasu on linnul pooleldi arenenud tiivast?........................................................................4 2.Tiiva evolutsioon.................................................................................................... ..............4-5 Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi...........................................................................5-6 Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi................................................................................6 Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi.........................................................................................7 Archaeopteryx - 150-148 Miljonit aastat tagasi......................................................................7-8 Eoalulavis - 125-130 Miljonit aastat tagasi................................................................................8
juba Kriidi ajastul, (paljude molekulaarbioloogiliste andmete põhjal isegi varem) ja elasid Kriidi lõpu väljasuremise hästi üle. Tiiva evolutsioon Sinosauropteryx -125 Miljonit aastat tagasi • Kohandatud abaluu võimaldab eskäppa liigutada suurema ulatusega. Selle tulemusena on käed. Paljudel loomadel nagu koertel ja hobustel on abaluu esijäsemetes mis on jäänud jalgadeks mitte ei ole arenenud käteks Velociraptor - 85-80 Miljonit aastat tagasi • poolkuu kujuline luu randmes võimaldas dromaeosauridel pöörata randmeid. See paindlikkus tegi võimalikuks lõpuks lendamise . Unenlagia - 90 Miljonit aastat tagasi • Abaluu oli evolveerunud teistsuguse kujuga luuks. • See lubas sellel jaanalinnu suurusel loomal suuremat üles ja alla liigutamist kätega. • Nüüd ilmnes, et ka teised dromaeosaurid olid võimelised liigutama oma käsi sellisel viisil.
Teropoode oli igas erinevas suuruses, kuid kõige suurematele Prosauropoodidele jäid nad mõõtmetelt alla. Et siiski oma ajastul ellu jääda ja suuruse ja kaitseeelisega Prosauropoodide jahtimisega hakkama saada, arenesid Teropoodidel välja erakordselt tugevad tagumised jalad ja lõualihased. Paljudel kiskjatel tekkis tagajalgade teise varba väikese küünise asemele suurem, tugevam sirbilaadne küünis. Teropoodid on ka ühed tänapäeval tuntuimad dinosaurused Tyrannosaurus Rex ja Velociraptor. Suu rusevõrdlus: Diplodocus(Prosauropood)>Allosaurus(Teropood)>Homo Sapiens 3. Paleobioloogia Teadmised sauruste kohta tulenevad fossiilsetest luudest, väljaheidetest, jalajälgedest, sulgedest, nahatükkidest, organitest ja muust fossiilsest koest, mida teadlased on saanud uurida. Kuigi dinosaurused olid üsnagi suured, sauropoodid olid ka nendejaoks täiesti hiiglaslikud
Megalosaurus`e (kolmesõrmeliste käppade, lõikavate küüniste, tugeva kaela ja jõuliste lõugadega) suhtes. Need väiksemad lihasööjad olid intellegentsemad ja võisid jahti pidada gruppidena. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 1.3 Kriit ja dinosauruste välja suremine Kriidi ajastuks saavutasid dinosaurused oma mitmekesisuse tipu. Kõige paremini tuntud dinosaurused Tyrannosaurus rex, Velociraptor ja Spinosaurus rändasid mööda toonaseid kontinente. Ilmunud Kriidi ajastul Argentinosaurus´e pikkus ulatus 35 meetri ja kaal kuni 100 tonnini. (Coenraads, R. R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) Mõned teadlased oletavad isegi, et dinosaurused olid püsisoojased loomad. On esitatud ka mitu tõestust selle teooria kohta, sh ka fakt,et sauruste kondid sisaldavad kanaale, mis viidab sellele, et kunagi seal olid veresooned. (Monroe, J. S
annaabi.ee 
