Artikli analüüs Artikli pealkiri: “Põgenikekriisi käsitlemine meedias - hindeks kolm miinus Autor: Aro Velmet Allikas: Postimees, 10. september 2015 Probleem, millele artikli autor keskendub: Põgenikekriisi kajastamisel loob meedia stereotüüpseid ja eksitavaid kuvandeid, selle asemel, et keskenduda faktipõhisele agrumentatsioonile. Autori põhiseisukohad, näited: Autor arvab, et kuulujuttude ja väärinfo levitamine meedias mõjutab seda, kuidas nähakse tegelikkust. Isegi, kui vahel tehaks vigade parandusi. Autor tõi
Arutlus teemal "Põgenikekriisi käsitlemine meedias" Autor Aro Velmet keskendub oma artiklis "Põgenikekriisi käsitlemine meedias - kolm miinus" probleemile, et meedia loob põgenikekriisi kohta eksitavaid ja stereotüüpseid kuvandeid. Meedia paisutab üksikjuhtumeid proportsioonist välja. Tegelikult on see loogiline, sest mida suurem draama ja paanika meedia poolt suudetakse tekitada, seda suurem on võimalus, et inimesed ostavad näiteks ajalehe, et lugeda teemat kajastavat artiklit. Ning selle abil saavad ajalehed jällegi raha. Nagu Aro
peamiselt lasteluulet. Pealesunnitud vaikimisele järgnes sulaline, mõtlema ja tunnetama kutsuva loominguga luuleaeg: ilmusid luuletuskogud ,,Rannapääsuke" (1962), ,,Kevadised koplid" (1966) ning valikkogu ,,Kuukressid" (1969). Merilaas on avaldanud ka lühiproosat. Ta luuletusi on tõlgitud inglise, itaalia, prantsuse, ungari, soome, poola, leedu, läti, usbeki, kasahhi, rumeenia jt. keeltesse. Rohkesti Tema tekste on viisistatud (R. Päts, l. Normet, E. Kapp, V. Kapp, G. Ernesaks, A. Velmet jt.). Merilaasile on luuletusi pühendanud M. Raud, A. Sang, D. Vaarandi, J. Kross, P.-E. Rummo. Avalaul Näe, puhkeva päikese põletav lõõm käib süütamas kevade tähti: maailma on vallutand uhkav rõõm - kõik uksed on tuulde lahti. Lööb rannale laksudes mere voog ja jõgedes vahutab vesi. ja järve kaldal on pilliroog täis laule ja linnupesi On põldudel külvajaid hoolega tööl, muld tulvil on sigimistungi. Ju metsad on haljad, kuid igal ööl veel pakatab uusi pungi.
Rawlsi teos oli suures osas väga liberaalne ning minu tekkis teda lugedes kerge maailmavaateline konflikt, kuid kindlasti on tema õigluse teoorias väga palju õppida nii isikutel, kui ka riikidel ja ühiskonnal. Kasutatud kirjandus 1) J. Rawls Õiglus kui ausameelsus Taasesitlus; Valgus 2015 2) David Johnston. The Theory of Justice as Fairness. Arvutivõrgus: https://is.cuni.cz/studium/predmety/index.php? do=download&did=139148&kod=JPB595 (8.04.2018) 3) Aro Velmet. Me peame rääkima liberalismist. Arvutivõrgus : http://www.vikerkaar.ee/archives/19462 (12.04.2018) 4) J. Rawls. (tõlkinud Kaido Floren) ÕIGLUS KUI AUSAMEELSUS ( artikkel ajakirja Philosophical Review 1958 ) Arvutivõrgus:https://filosoofiakirjutamine.weebly.com/uploads/5/5/1/2/5512308/rawls .pdf (11.04.2018) 5) Märt Väljataga. Kui meil oleks tiivad. Arvutivõrgus: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9- sotsiaalia/kui-meil-oleksid-tiivad/ (5.04.2018)
Võlgnen selle essee (õigusolukorra analüüsi tavainimese seisukohalt) pealkirja esimese poole Ameerika poliitilise filosoofia guru John Rawlsi raamatule: "Õiglus kui ausameelsus. Taasesitus" (tõlkinud Tanel Vallimäe. Avatud Eesti raamat. Valgus, Tallinn 2015. 326 lk), mida märkasin tänu Märt Väljataga raamatututvustusele Sirbis ("Kui meil oleksid tiivad." Sirp 29. 04. 2016). Sellest üsna puise keelega (pole tõlkija süü) raamatust on vahepeal Aro Velmet teinud põhjalikuma ülevaate ("Me peame rääkima liberalismist." Vikerkaar, juuli 2016) ja põiminud raamatu ideede käsitlusse ka Eesti poliitkähmluses osalejate nimesid. Rawlsi raamatu läbipuremine ei ole kerge, aga selles on palju mõtteid, mida tuleks püüda Eesti poliitika kujundajatele kuidagimoodi teatavaks teha. Keegi peaks selle raamatu olulisemad mõtted lihtsaks tõlkima, selleks et liberalismi
annaabi.ee 
