liha. Armastus lõpeb altari ehen. Kes armas, sii ilus. Armastus teeb kõik asjad heaks. Arm aitab enam kui hirm. Armastus teeb tugevaks. Armul ei ole mõõtu. Kus haige on, seäl on käsi; kus arm on, seäl on silm. Kes armastust külvab, see armastust leikab. Vesine on veliste arm, sõklane on sõsarde arm. Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks.
Ta avaldas soovi töötamiseks kodumaast kaugemal ning 1754. aastal läkitati ta Baltimaile. Hernhuutis viibis Königseer 1674. aasta aprillini, õppides ka arstiteadust, et seda oma tulevasel tööpostil kasutada. Nüüd vabastati Königseer laste õpetamisest, et ta võiks suuremal määral pühenduda vennastekoguduste juhtimisele. Ta töötas ka arstina, kuigi teda polnud kohapealsed asutused eksamineerinud ja ta tegutses seadusevastaselt. Kuna Eestis tehti veliste tegevusele suuri takistusi, siis ei külastanud ta kogudusi, vaid laskis talupoegi enda juurde tulla juhtnööride saamiseks. Nõnda kestis Königseeri varjatud hernhuutlik tegevus kuni 1767. aastani, mil see avalikkusele teatavaks sai ja kohtuprotsessi põhjustas. Königseer õppis selgeks eesti keele ja võis talurahvaga lähemalt suhelda ning hernhuutliku kirjandust koostada. Seda võimaldas ka tema korralik haridus ja kohusetunne oma koguduse suhtes.
31 Juhtide jaoks oli aga eestlaste kirjutamisoskus oluline, seda eelkõige üldpäeviku koostamisel, mis saadeti Hernhuti. See üldpäevik või aastaaruanne sisaldas paljuski ringkonnajuhi tegevuskava, tähelepanekuid ja soove, kuid ühtlasi lisati sinna ka oma abilistelt saadud informatsiooni. Need abilised pärinesid talurahva keskelt ning seega peegeldasid nende tekstid täpsemalt selle elujärge. Ametisse seati kirjutajad, kes pidid informatsiooni ülesse märkima ja veliste koosolekutel räägitut ning tehtud kirjeldama. 32 Ringkonnajuhid üritasid kirjaoskajaid ergutada rohkem kirjutama, et saada üldpäeviku koostamiseks mitmekülgsemaid ja täpsemaid andmeid. Kirjutajate ergutamiseks viidi läbi näiteks armusööminguid ja seminare. Juba kirjaoskajad aitasid oskamatuid, harides neid usuliselt, aga ka teistel teemadel ning arendasid nende mõtlemisvõimet.33 Baltimaade vennastekogudusi juhiti Saksamaalt Hernhuti keskusest, seetõttu saatsid
ümbermõõt 340 cm, tüve maht aga 10,5 tm. Kõrgeid mände kasvab ka Paganamaal. Meie jämedaima männi tiitlile pretendeerivad võrdselt ligi 4,5 m tüveümbermõõduga rinnakõrguselt Puurmani mänd Jõgevamaal ja Kõrgepalu mänd Võrumaal. Puurmani ehk Jaani-Hansu mänd asub Puurmani vallas Jürikülas Mäe Jaani-Hansu talu maadel. 20 m kõrguse puuhiiu tervislik seisund hea. Kõrgepalu mänd kasvab Varstu vallas Kõrgepalu mõisapargi serval Veliste talu maadel oru veerul. 34 m kõrgune puu on hakanud kuivama. Hariliku männi eluiga ulatub 400 500 aastani. Meie vanimad põlismännid kasvavad Lahemaa rahvuspargis Pedassaare külas, merest vähem kui paarisaja meetri kaugusel, Pedassaare neeme kaitsealal. Pilkupüüdvate rannahongade (honka ehk aihki on Lapimaal väga vana põlismänni nimetus) vanus küünib pea poole tuhande aastani (vrd Soome Metsauurimiskeskuse Metla andmetel kasvab Lapis, Urho Kekkoneni rahvuspargis 780-aastane