eliitväeosadesse - SS-Vabatahtlike hulka, kes paistsid kohe silma lahingutes Saksa ida-rindel (Ukrainas, Valgevenes) Eestlased võitlesid II maailmasõjas erinevate riikide relvajõududes: © Siimo Lopsik 2014 5 1. Saksa armees:Eesti Leegion- Pataljon Narva (võitles Ukrainas), 20. Eesti SS diviis. 2. Nõukogude armees: võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juulis 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpuseks (võitles Velikie Luki ja Kuramaa lahingutes) 3. Soome armees: Sinna läksid need kes ei soovinud Saksa vägedes võidelda – Jalaväerügement (JR) 200 nn. Soomepoisid (u. 3300 meest) Eesti II vabadussõda 1944 1944. Alguses murdis punaarmee läbi Saksa rinde põhjas – Leningradi blokaadi lõpp. Vene väed peatati Narva jõe joonel tänu eestlaste väeosadele ja Euroopa SS- vabatahtlikele. Nõukogude vägede julmusest räägib selgelt Vene ülemjuhatuse käsk esimestele
Eesti rahvas enamus toetas Saksa vägesid ja paljud astusid vabatahtlikult Saksa armeesse. Eestlasi kasutati Politsei- ja idapataljonis Waffen SS Eestlased võitlevad ka Saksa SS Vabatahtlike hulgas. Eesti sõjaväelased lahingutes: Pataljon narva (Võitles Ukrainas) ja 20. Eesti SS diviis. Nõukogude armees: Võitles u. 30 000 eestlast (mobiliseeritud, juuli 1941) Nimetati 8. Eesti laskurkorpus (Velikie Luki) Soome armees: Võitlesid need kes ei soovinud võidelda N.Liidu ega Saksa armees Jalaväe rügement 200 (U. 3000 meest) II Maailmasõda Eestis Jaanuaris 1944.a. Murdis Punaarmee läbi Saksa põhjarinde lõppes nn. Leningradi blokaad. Vene väed peatati alles Narva jõe väeosadele ja Lääne-Euroopa vabatahtlikud (SS vabatahtlikud) Veebruaris toodi Eestlastega mehitatud väeosad kõikjalt Narva rindele.
juuni massküüditamisega 1941 viidi asumisele üle 10.000 . Umbes 2200 inimest mõrvati kohapeal . Küüditatutest pääses hiljem eluga kodumaale tagasi umbes pool , arreteerituist veelgi vähem . Kui puhkes sõda , viidi Venemaale üle 33.000 mehe sundmobiliseeritutena ja 2000 tööülesannete ettekäändel. Mobiliseerituist suri nn.tööpatis nälga ja haigustesse 10.700 ning langes rindel 8000. Ainult Velikie Lukis kaotas "8.Eesti laskurkorpus " 27.000 mehest surnute ja haavatutena 13.000.See arv sisaldab aga mitte-eestlasi ja venemaa-eestlasi , keda korpuse koosseisus oli ligi pool. Üle tuhande inimese jäi 1940/41 kaduma . Aastane kogukaotus küünib seega 60.000 inimeseni , lisaks 25.000 , kes 1941 ise Venemaale põgenesid .Neist 60.000 hukkus enne sõja lõppu vähemalt pool . Soome kaotas Talvesõjas 23.000 inimest surnute ja kadunutena .
P rotest väljendus ka v älistes tunnustes- riietuses, soengus, atribuutikas, kõnepruugis. Suured plaadifirmad ei tundnud huvi sedalaadi muusika vastu. Valmis olid riskima väikesed , nn. sõltumatud plaadifirmad. Nende firmade tegevus aitas mitmekesistada rockmuusika turgu ja võimaldas suurtele firmadele paremat ülevaadet uutest suundadest. Eesti punkansamblid ja lauljad: “J. M. K. E.” (V illu T am m e), “Vennaskond” (T õnu T rubetsk y), “Velikie Luki, Onu Bella P unk’ i iseloom ustus: Lärmakas Lihtne Kiire tempo Tugev helivõimendus Teravad tekstid Mängida osati ainult paari akordi Viisipidamine polnud oluline Kohati puudus rütmitunne Sai kiireti kuulsaks Tuli palju muusikaga tegelevaid noori NEW WAVE N üüd tõusid esiplaanile U S A solistid ja ansam blid: “Blonie”, “Talking Heads” jt. Briti saartel läks samas suunas oma ansambliga Bob Geldof, kes 80-ndate aastatel sai