Selle tulemusena haarab staatori pöörlev magnetväli rootori endaga kaasa. Staatorivälja N poolused tõmbuvad rootori S poolustega ja vastupidi. Ning rootor hakkab pöörlema staatorivälja sünkroonkiirusel. Rootori ergutamiseks elektromagnetite abil tuleb ergutusvool juhtida pöörlevasse rootorisse läbi rootoril asuvate kontaktrõngaste. Püsimagnetite kasutamisel sellist vajadust pole. Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 4.14 Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on masina stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks, et normaaltalitluses oleks mootoril teatav
Näiteks võttes, et Ua=138V, siis U=138∗√ 3 ≈ 238V =U ab . Katseliselt tuli Uab=234V. Katselise ja teoreetilise tulemuse erinevus seisneb selles, et teoreetilise tulemuse puhul eeldatakse, et juhtmed on ideaalsed. Neutraaljuhiga katse korral tuli mõõdetuna ning ka vektordiagrammilt sama tulemus I N =1,3 A . Neutraaljuhita katse korral tuli mõõdetuna U Nn=37 V ja vektordiagrammilt U Nn=36 V . Vektordiagrammil saadud U Nn on mõõdetud U Nn ≈ 1,78% väiksem. Erinevuse põhjuseks võib tuleneda sellest, et vektordiagrammi käsitsi joonistamisel võivad tulla sisse väikesed ebatäpsused. Seega saab öelda, et mõõteriistad on siiski piisavalt täpsed, et nendega katseid sooritada. Faaside B ja C arvutuslikud takistused erinevad kahes katses, sest katsete käigus toimusid katseseadmete soojenemine, mistõttu muutus ka nende takistus.
Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalituses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja. Selleks et normaaltalituses oleks mootoril teatav momendivaru, valitakse tavaliselt sünkroonmootorite puhul
..) 3. [vaata | 7. RCL ahelate kirjeldamine. muuda] Kondeka mahtuvuslik takistus, sõltuvus sagedusest, faasinihe voolu ja pinge vahel. Pooli induktiivtakistus, sõltuvus sagedusest, faasinihe voolu ja pinge vahel. Mahtuvusliku ja induktiivse takistuse kompleksavaldised, nende esitamine vektordiagrammil. RCL ahela näivtakistuse ja pingete faasinihete leidmine vektordiagrammil. Kondeka mahtuvuslik takistus sõltub pöördvõrdeliselt sagedusest: 1 1 XC = = 2fC C Kondekas hilistab pinget 90° ehk /2 võrra voolu suhtes. Pooli induktiivtakistus on võrdeline sagedusega: XL = 2fL = 2L Pool hilistab voolu 90° võrra ehk pinge on pii/2 võrra voolust ees. Mahtuvusliku takistuse kompleksavaldis: R - reaalosa j - sqrt(-1) 1 j XC' = =- jC C
Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab summaarse voolu i = i1 + i2, voolude amplituud- väärtusi vektoreid liites aga koguvoolu vektori I = I1 + I 2 . Kui I1 amplituud on näiteks 2 A ja I2 amplituud 3 A, siis vektordiagrammil väljenduks see nii: Niisugune olukord esineb näiteks küttekehade rööplülitusel. Küttekehades on vool pingega faasis. Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis.
Kui näiteks on voolud faasis, siis mõjuvad nad alati üheaegselt ühes suunas ja nende summa on maksimaalne. Siinuste liitmisel tuleb liita hetkväärtused. Ajahetkel a on summaarse voolu hetkväärtus ae = ab + ad; ajahetkel k aga km = kl + kn. Niiviisi voolude hetkväärtusi i1 ja i2 liites saab summaarse voolu i = i1 + i2, voolude amplituud- väärtusi vektoreid liites aga koguvoolu vektori I = I1 + I 2 . Kui I1 amplituud on näiteks 2 A ja I2 amplituud 3 A, siis vektordiagrammil väljenduks see nii: Niisugune olukord esineb näiteks küttekehade rööplülitusel. Küttekehades on vool pingega faasis. Üldjuhul võib vahelduvvooluahelas iga tarviti vool olla pinge suhtes erineva faasinihkega, näiteks nii, nagu kujutatud järgmisel joonisel. 77 Siin võib samamoodi graafilisel liitmisel saada koguvoolu väärtuse. Lihtsam on aga vooluväärtuste liitmine vektordiagrammis.
mähistele rakendatud pingest. Mootor võib olla ala-või üleergutatud. Üleergutatud mootor võib juhtida võimsustegurit, mis on vajalik suure võimsusega rakendustes. Seetõttu on sünkroonmootorid eelistatud suure võimsusega rakendustes, sest need võimaldavad ergutuse juhtimisega juhtida võimsustegurit. Nendel mootoritel on laiem kiiruste vahemik ja kõrgem kasutegur. Seega on sünkroonmootorid asünkroonmootoritest kallimad. Vektordiagrammil võib voolu jagada tavaliselt kaheks komponendiks, Id ja Iq, mis tekitavad magnetomotoorjõud rootori telgede d ning q suunas. Staatori seadeteljestikus , esitatakse magnetomotoorjõude kui sageduse siinuselisi komponente. Kui jätta arvestamata staatori pingelang, siis saab arendatava momendi leida vektordiagrammilt valemiga 3 p1U1 M12 = sin 3 pI1d 12 sin . (5.31)
annaabi.ee 
