metsanduses suhteliselt väike tootja, Uus-Meremaa puiduvarud tööstuslikuks otstarbeks moodustavad 1% kogu maailmast. [5] 13 9.Tööstuse arengutase Uus-Meremaa on maailma arenenuimaid riike. 19 sajandil kujunes majanduse põhiharuks lambakasvatus(villa veeti Suurbritanniasse). 19 sajandi lõpul ergutas külmutuslaevade(nendega oli võimalik viia Euroopasse ka liha, võid ja juustu) ehitamine veisekasvatust. Põllumajanduse alusel tekkisid kerge-ja toiduainetööstus. Tööstuse areng kiirenes 1950. ja 1960. aastail USA, Austraalia ja Jaapani kapitali abiga. 1973 puhkenud rahandus- ja majanduskriis peatas arengu 1984. aastani. Järgnenud majandusreformidega suudeti arengut jätkata. [1] Tööstuse peamise tooraine moodustab põllumajandustoodang. Töötleva tööstuse põhiharu on toiduainetööstus (eriti liha- ja piimasaadused). Arenenud on masinaehitus ning metalli- ja
4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist iseloomustavad b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteedi ja tööjõu kasutamist iseloomustavad näitajad c) hoonete
4. On oma olemuselt olulised karakteristikud (tunnused). Näitajaid võib süstematiseerida vägagi erinevate tunnuste alusel: Esiteks:Tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajada) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajadb) kartulikasvatust iseloomustavad näitajadc) heinakasvatust iseloomustavad näitajadd) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne.2.Loomakasvatust iseloomustavad näitajad:a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad b) sekasvatust iseloomustavad näitajadc) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks:Näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteedi ja maa kasutamist iseloomustavad b) tööjõu olemasolu, tööjõu kvaliteedi ja tööjõu kasutamist
Süstematiseerimine võib toimuda erinevate tunnuste alusel. Esimeseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine tootmisharude järgi: 1. Taimekasvatust iseloomustavad näitajad; a) teraviljakasvatust iseloomustavad näitajad; b) kartulikasvatust iseloomustavad näitajad; c) heinakasvatust iseloomustavad näitajad; d) linakasvatust iseloomustavad näitajad jne. 2. Loomakasvatust iseloomustavad näitajad; a) veisekasvatust iseloomustavad näitajad; b) seakasvatust iseloomustavad näitajad; c) linnukasvatust iseloomustavad näitajad jne. Teiseks võimaluseks on näitajate süstematiseerimine nende osavõtu järgi tootmisprotsessis: 1. Tootmisressursside (tootmispotentsiaali) olemasolu ja nende kasutamist iseloomustavad näitajad; a) põllumajandusliku maa olemasolu, maa kvaliteeti ja maa kasutamist iseloomustavad näitajad (maaressursi näitajad);
Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise. Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid. Mõnevõrra paranes majandamine ning hoogustus uute lautade ehitus.
Noored talumehed pidasid õigeks minna üle puhaslautadele. Lähtepositsioon 1940.a talud olid just jalgu alla saamas, 2000kg piimatoodang andis võimaluse võiekspordile välismaale; sisse oli ostetud täisväärtuslikku aretusmaterjali; rakendamisel olid mitmed uuenduslikud laudatööde tehnilised lahendused; ühistegevus veisepidajate vahel toimis.Võimuvahetus 1940-1944 toimus pidev võimuvahetus ja sõda laastas Eesti veisekasvatust: loomade tapmine, äraajamine itta või läände, perede põgenemine taludest koos veisekarjaga või nende mahajärmine tõi kaasa veiste arvu kiire kahanemise. Teise hoobi veisekarjale andis sundkollektiviseerimine 1947-1949. Kollektiviseerimise käigus moodustati paari-kolme küla baasil üle 2000 väikekolhoosi. Lehmad koondati suuremate talude lautadesse. 1950dantel liideti väikekolhoosid
annaabi.ee 
