tasemel kogu aeg. Kui see peaks olema nii, siis peaks püüdma selgitada antud profiili teiste sündmuste valguses, mis toimuvad samasuguse regulaarsusega. Nt kõhulahtisus vastsündinud põrsastel. 8. Sporaadilise haiguse mõiste ja haiguse sporaadilisuse põhjused. Sporaadilise esinemise korral tekivad üksikud haigusjuhud ebaregulaarselt, sageli pikema ajavahemiku järel. Haigusjuhud ei tundu olevat seotud üksteisega aga ka seldelt määratlevate riskiteguritega. Nt aktinomükoos veisekarjas. 9. Sesoonsed, tsüklilised ja sekulaarsed. trendid - mõisted ja näited. Trend näitab statistilise aegrea muutuse põhisuunda. Haigestumisel on 4 liiki ajalisi trende: Lühiajalised epideemiad Sesoonsed trended Tsüklised trended Pikaajalised trended (sekulaarsed) 10.Ajaliste trendide hindamise meetodid ja vea allikad ajalistes trendides. Ajaliste trendide määramise meetodid: Aegrea graafiku hindamine "silmamuna" testiga (Võib, aga on ka paremaid
toodangut. Veiste käitumine allub ööpäevasel bioloogilisele rütmile. Veised puhkavad, söövad ja mäletsevad 8 tundi ööpäevast Veised orienteeruvad mälupildi järgi. Nad on head orienteerujad. Veised on kontakttüüpi loomad, kes on harjunud karjas elama. Lõastamata pidamisel moodustavad veised karjas hierarhia ehk astmejärjestuse. Hierarhia ei ole püsiv, vaid muutub pidevalt, eriti uute loomade karja toomisel. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. 48. Veiselauda mikrokliima ja tervishoid. Loomadele tuleb luua niisugused tingimused, mis tagaksid loomade heaolu ja hea tervise. Loomade pidamine tuleb korraldada nii, et oleksid välditud loomade haigestumine, lõpmine ja jõudluse vähenemine. Õhk on üks tähtsamaid väliskeskkonna tegureid, mis mõjutavad looma elutalitlusi, tervislikku seisundit ja jõudlust
P(B) = 0,36 + = 0,60 q(b) = 0,16 + = 0,40 2 2 Tulemustest nähtub, et alleelisagedused on täpselt samad, kui eelnevas põlvkonnas. Kujunenud tasakaalulised genotüübisagedused säilivad edaspidi samuti muutumatutena põlvkonnast põlvkonda seni, kuni ei toimi tasakaalu häirivad tegurid. Näide geenisageduse leidmise kohta eeldusel, et populatsioon on geneetiliselt tasakaalus. Veisekarjas sündis 5496 vasikat, kellest 19 olid punasekirjud. Leidke: a) punast (a) ja musta (A) värvust määravate geenide sagedus b) erinevate genotüüpide (AA, Aa ja aa) sagedus. Lahendus 1) Leiame homosügootsete retsessiivsete aa (punasekirjute) isendite genotüübi sageduse q2: q2=r:N=19:5496=0,0035 2) Leiame retsessiivse geeni a (punase) sageduse q: Hardy-Weinbergi seadusest tulenevalt: p2(AA)+2pq(Aa)+q2(aa)=1 q = q 2 = 0,0035 Järelikult =0,059
kasutatakse veiste nudistamist. Hierarhia olemasolu tuleb arvestada just lehmade söötmisel lõastamata pidamisel, kus hierarhia ülemisel astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina
Hierarhia olemasolu tuleb arvestada just lehmade söötmisel lõastamata pidamisel, kus hierarhia ülemisel astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui lehm paigutada samas laudas uuele asemel, siis tema
veiste nudistamist. Hierarhia olemasolu tuleb arvestada just lehmade söötmisel lõastamata pidamisel, kus hierarhia ülemisel astmel asuvad loomad tõrjuvad söödakohast kõrvale madalamal astmel asuvad loomad. Kõrvale tõrjutakse enamasti suurematoodangulised lehmad. Selleks, et saada maksimaalseid toodanguid, tuleb söötmistehnoloogia vabapidamisel (lõastamata) kavandada selliselt, et söödakohti oleks piisavalt ja kõik loomad saaksid oma toitainete vajaduse rahuldatud. Veisekarjas on iseloomulik, et mingit tegevust alustab üks kindel loom - algatajaloom. Tema eeskuju järgivad kõik teised. Kui näiteks algataja lehm lõpetab karjamaal söömise ja heidab puhkama, siis teevad seda ka teised vaatamata sellele, et mõnel neist ei ole söödatarve veel rahuldatud. Algatajaloom ei pruugi olla astmejärjestuse tipus. Veiste pidamisel tuleb arvestada seda, et igasugune ümberpaigutus mõjub neile stressorina. Kui
annaabi.ee 
