Arvestada tuleks sellega, et karjamaa ei tohiks olla farmist kaugemal kui 1,5 km. Veel tuleks arvesse võtta järgmiseid tegureid: kõlvikute paiknemine, asula asukoht, teedevõrk, vee saamine, heitevee ärajuhtimise ja puhastamise võimalused, pinnase kandevõime, pinnavee tase, maapinna reljeef, energiavarustatuse võimalused ja keskkonnakaitsetingimused. Veisefarmi projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada ka seaduste ja määrustega kehtestatud nõudeid [1, lk. 5]. Veisefarmide edukaks kasutamiseks ja kvaliteetse piimatoodangu saamiseks on vaja head projektlahendust, mis eeldab tehnoloogiaalaseid teadmisi ja juhiseid. Ainetöö eesmärgiks on projekteerida kolmesajale tingloomale farm. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks on lahendatud järgmised ülesanded: 1. Karja struktuuri ja pidamisviisi määramine. 2. Materjalide vajaduse ja varu arvutamine. 3. Sööda-, allapanu- ja sõnnikuhoidlate valimine. 4
Väljaspool kaitsmata põhjaveega alasid on tegemist piisavalt hea reostuskaitstusega ning seal puudub reaalne põhjavee reostamisoht loomakasvatusest pärinevate reoainetega. Nitraaditundliku ala piires arvestati mõju hindamisel põhjaveele ka pinnakatte paksust. Pinnaveekaitse puhul hinnati eelkõige farmide paiknemist pinnaveekogude suhtes. Maakasutusteguri arvesse võtmisel hinnati esmajoones farmide seost lähiümbruse põllumajandusmaa kasutamisega. Näiteks veisefarmide puhul on oluline söödabaasi olemasolu, peamiselt kultuurrohumaad. Rohumaade aktiivne kasutamine soodustab põllumajandusmaastiku kõlvikulist mitmekesisust, mis on omakorda oluline maastikulise mitmekesisuse säilitamiseks või taastamiseks. Sõnniku kasutamine farmide lähikonnas eeldab väetamiseks sobivate põldude olemasolu. Haisu ja lõhna puhul arvestati farmi kaugust elamualadest ning ajaloolistest arhitektuuri- ja kultuuriobjektidest.
· Sööda liikumine · Tuleohutus · Keskkonnaohutusnõuded · Valitsevad tuuled · Reljeef · Edasine laienemisvõimalus Asendiplaanile tuleb märkida: · Krundi mõõtmed, planeeritavad ja olemasolevad ehitised, kõrgusmärgid, teede piirid · Kinnistute ja neid ümbritsevate alade tunnused · Maa-ala tingmärgid · Lammutatavad ehitised · Kaugused piirist · Kõrgusjooned · Pääsud krundile, tarad · Säilitatavad puud, puhkealad · Põhja-lõuna suund, tingmärgid 2. Veisefarmide planeerimine (soojustatud laut, soojustamata laut). Külm laut ehk soojustamata . Tööde automatiseerimise ja mehhaniseerimise tase on hõlpsasti maksimumini viidavad. Iseteenindusliku söötmise korraldamine lihtne vastavalt ettevalmistatud silohoidla ja heinahoidla on ühtlasi söötmiskohaks hoitakse kokku suur hulk tööjõudu ja sööt on alati värskem kui sõimes või söödalaval söötmisel. Madala temperatuuri tõttu on pidurdatud
7. Lõastamata lehmalauda ristlõige, farmi asendplaan ja lüpsi ja piimaesmatöötluse vooluliini struktuurskeem on toodud lisas B, joonisel B.1 ja joonisel B.2. Need annavad parema ülevaate veisefarmist. 23 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Veinla, V. Farmide tehnoloogia projekteerimine. Metoodikajuhend. Eesti Põllumajanduse Akadeemia. Tartu, 1988. – 119 lk. 2. Veinla, V. Veisefarmide tehnoloogia projekteerimise juhend. Jäneda, 1994. – 124 lk. 3. Veinla, V. Farmide mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1986. – 648 lk. 4. Veinla, V. Masinlüps II. Tallinn, 1996. – 216 lk. 5. Veinla, V. Farmisisese transpordi mehhaniseerimine. Tallinn, Valgus, 1983. – 262 lk 24 LISAD 25 Lisa A. Veisefarmi plaan
annaabi.ee 
