Gérard Xavier Marcel Depardieu Elust Prantsuse näitleja,lavastaja, produtsent, veinivalmistaja sündis 27. detsember 1948 Rene Depardieu, Eliette Depardieu Kuuelapseline pere Lahkus koolist 13 aastaselt 16.a läks Pariisi Õppis seal tantsimist 1986 sai alguse tema rahvusvaheline kuulsus Suhted 1970 abiellus Élisabeth Guignot'ga temaga kaks last- poeg Guillaume (2008. oktoobris suri 37 a kopsupõletikku) tütar Julie(näitlejanna) Kui lapsed olid täisealised otsustasid abikaasad kolida lahku 1992
põllumajandus ja metsad Prantsusmaa asub parasvöötme laialehelise metsa ja niidu vööndis. Loodus on põllumajanduseks sobiv, talved on pehmed. Suvel (juuli, august) on sooja +20°C, +25°C , talvel 0°C , +3°C. Lõuna-Prantsusmaal on vahemereline kliima, ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Rohu ja põllumaadena kasutatakse 55% maast. Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad.Pinnamood on põllumajanduseks enamasti sobiv. Loodus on küllaltki mitmekesine, on palju madalikke ja ka kõrgeid mägesid. Prantsusmaal tegeldakse kaubandusliku põllumajandusega. Mullad on valdavalt metsapruunmullad. Need on keskmise, kohati väga hea viljakusega. Kasvatatakse palju nisu, maisi, otra, kartulit ja suhkrupeeti. Samuti tsitrusvilju ja parasvõõtme puuvilju
Lääneosas on ookeaniläheduse tõttu palju sademeid ja suhteliselt soojad talved. Riigi loodeosas avaldab tuntavat mõju Atlandi ookean , kus kliimat iseloomustab kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Lõuna-Prantsusmaal ja Edela-Prantsusmaal on näiteks vahemereline kliima, mis tähendab, et ilm on soe ja kuiv, mis sobib hästi istanduste rajamiseks. Sobiva kliima tõttu kasvatatakse seal palju viinamarju ning seetõttu on Prantsusmaa kuulus veinivalmistaja. Kõige vähem sajab Lõuna-Prantsusmaal juulis (10mm) ja juunis (25mm); kõige enam oktoobris (85mm) ja septembris (60mm). Keskmine temperatuur juulis on 16-240C, jaanuaris 0-80C. Aastane sademete arv on 500-1000 (umbes 650)mm. Aastas saadakse üks saak ning vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus Metsapruunmullad (küllaltki viljakad) ja leet-pruunmullad.
pudelisildile, kas tegu on kvaliteetveiniga, millel on kindle päritolukoht, või nn lauaveiniga, millel seda pole. 2. VIINAMARJAD JA NENDE KASVATAMINE Veinivalmistamises valitsevad pinged looduslike ja tehisprotsesside vahel. Massiliselt toodetavate veinide puhul, mille pudeli hind jääb alla 8 USA dollari, on peamine tuua maksimaalselt esile antud viinamarjasordi omadusi. Kallimate kvaliteetveinide puhul peavad sordi omadused läbi kumama, aga veinivalmistaja peab suutma rõhutada ka keskkonnamõjusid. 2.1 Viinapuude kasvukeskkond Viinapuu kasvab mõõdukas kliimas. Kõige sobivamaks on osutunud põhjapoolkeral 30. ja 50. laiuskraadi ning lõunapoolkeral 30. ja 40. laiuskraadi vahele jääv ala. Iga 10 meetrit kõrgust vähendab keskmist temperatuuri 0,6ºC võrra, seepärast tuleb viinapuud istutada madalatesse kohtadesse, välja arvatud väga sooja kliimaga paigad. Peale selle
juuretisest. Veinipärm, mis sisaldab viinamarjadest loomupäraselt, võib sõltuvalt kasvukohast olla isesugune. Veinipärm muudab olemasoleva suhkru alkoholiks ja süsihappegaasiks. Kangeid veine nimetatakse ka piiritusveinideks. Aromaatsed veinid jagunevad vermutiks ja bitteriks .Sampanja on Prantsusmaal Champagne'i piirkonnas valmistatud vahuvein. Viinamarjasortidel on veinistiilide kujundamisel suur tähtsus, see määrab värvi, alkoholisisalduse ja stiili. Sort määrab ka, kuidas veinivalmistaja veini käsitleb. Viinapuu, on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas. Veinide liigitus on punane vein, roosa vein ja valge vein. Veinivalmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Seda tehakse masinatega või käsitsi. Kui viinamarjad on veinitöökojas, tuleb need kõigepealt vartest puhastada ja siis purustada. Siis toimub pressimine korvpressidega või lõõtspressidega. Ja seejärel nõrutamine, kääritamine, valamine pärast
Prike, RRK Trade, Tridens, Valior, Vinifood, Vinunic, V&S Eesti. mese sõna algustä- Kõik maaletoojad väärivad veinisõprade tänu, igaüks neist on maail- hest (nt Domdesc- mast midagi head üles leidnud ja meile maitsta toonud. Mina pean neid tä- hant Werner´sches nama selle koolituse eest, mis on teinud selle raamatu võimalikuks. Mõ- Weingut, Schloss ni on mind oma veinivalmistaja juurde kaasa kutsunud, mõni uusi veine Saarstein), ka olen maitsta pakkunud, mingi teadmisega on kõik mind kostitanud. koondanud kok- ku kõik prantsuse Tahaksin tänada raamatu mõnd osa täiendanud Arne Pajulat (kes on Château´d ja Hispaa-
annaabi.ee 
