Tegemist on tõenäoliselt õlimaaliga. Kunstiteosel võib olla mitu mõtet, kuid kunstiteose ideena tundub loogilisem, et autor on tahtnud väljendada, et rikkus ei too surematust. Teosel on inimesi kujutatud kartlikena surma ees, nad tahaksid surma eest põgeneda, kuid surm tirib neid kättpidi ja põgenemisvõimalust ei ole. Maali uurides selgus, et autor ei tea või ei pidanud tähtsaks inimese anatoomiat, sest luukered on väga veidrates poosides. Luukeredel on ka roideid liiga palju - sellest võiks järeldada, et tegemist pole inimestega, kuid arvatavasti on kunstnik asja lihtsalt kahe silma vahele jätnud või on tahtnud teost eripärasemaks muuta. Luukeredel on sääreluid kahe asemel üks ja huvitav on see, et luukeredel ei paista lihaseid olevat, kuid sellegipoolest, katab neid nahk ning ühel luukeredest paistavad isegi juuksed olema. Kõige reaalsusetum maali juures on surnute üles ärkamine ning nende tantsimine
somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid samal ajal omavad justkui aegumatut ilu. Delvaux ei nimetanud ennast kunagi sürrealistiks, kuid tema maalides on alati kohal olnud ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsionaalsed seisundid. "Magav Veenus" valmis Brüsselis, samal ajal kui Belgia oli Saksamaa poolt okupeeritud ja kui linna pommitati. Selle aja ahastus ja draama kajastub pildil, kuid kuna Delvaux’i lapsepõlv oli rahulik ning ta oli kasvanud üles armastavas perekonnas, on pildil kujutatud Veenust
kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt! Niimsuguse käitmusega võib raha pärast hoopis inimeste sõprust ja lugupidamist kaotada. Õnn on igale inimesel erinev asi. Enamasti on õnn pigem tunne, mis tuleb natukeseks, kui midagi püsivat. Õnn võib tihti olla pisikestes ja lausa veidrates asjades, nagu SMS oma tüdrukult õhtul, enne magama minekut või hommikul laual ootav tass kohvi. Mõni hea soov või pool küpsist teeb tuju tihti palju kergemini heaks, kui teadmine, et lõppes sõda Kagu-Aasias. Tähtsad asjad on tähtsad meile endile ja kuigi see võib tunduda egoistlik, ei suuda ühegi presidendi kõne mõjuda nii, nagu õige laul raadiost just siis, kui tuleb tuju midagi head kuulda. Võib ju arvata, et see on noorus ja lollus, et
kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tahaks ju odavamalt! Niimsuguse käitmusega võib raha läbi hoopis inimeste sõprust ja lugupidamist kaotada. Õnn on igale inimesel erinev asi. Enamasti on õnn pigem tunne, mis tuleb natukeseks, kui midagi püsivat. Õnn võib tihti olla pisikestes ja lausa veidrates asjades, nagu SMS parimalt sõbrannalt öösel poole nelja paiku või hommikul laual ootav tass kohvi. Mõni hea soov või pool küpsist teeb tuju tihti palju kergemini heaks, kui teadmine, et lõppes sõda Kagu-Aasias. Tähtsad asjad on tähtsad meile endile ja kuigi see võib tunduda egoistlik, ei suuda ühegi presidendi kõne mõjuda nii, nagu õige laul raadiost just siis, kui tuleb tuju sõbrannadega natuke tantsida. Võib ju arvata, et see on noorus ja
Modernismi linnad: · Sajandivahetus, 20. saj. algus: Berliin, Viin, Moskva, St. Peterburg; · Enne ja pärast I maailmasõda: London; · I maailmasõja aeg: Zürich, New York, Chicago; · Kogu aeg: PARIIS Linnad USA-s: (areng eriti kiire ja intensiivne: "Storm-centres of civilization" (tsivilisatsiooni tormilise arengu keskused); · Linn modernistlikus kirjanduses - ebareaalne linn, üksikisiku teadvuse taust, mööduvate muljete taust, veidrad minad veidrates kontrastides; linna kapseldunud kogemus. (Suur)linnaromaan: Knut Hamsun Nälg, Henry James Printsess Cassamanina, Joseph Conrad Salakuulaja: lihtne lugu, James Joyce Ulysses, Virginia Woolf Proua Dalloway, Franz Kafka Protsess, John dos Passos (USA) Manhattan Transfer, Alfred Döblin Berlin. Alexanderplatz (1929) Ühisjooned: · Urbanistliku keskkonna rõhutamine; · Elu kui süsteem, mis on konstrueeritud täiesti uutel printsiipidel;
figuure ja gruppe. o Saksamaa Raamatustiil initsiaalid, pildileheküljed jm moodustavad lahutamatu terviku Trieri e Reichenau koolkond · Meistriteos kuulus Ada käsikiri Trieri linnaraamatukogus o Evangelistid kujutatud noortena, veidrates rahututes poosides, jõulised ja toored 4 · Karolingide skulptuur ja kunstkäsitöö o Plastika tähtsusetu Erandiks Karl Suure ratsakuju o Elevandiluu nikerduskunsti alased uuendused Käsikirjakaante näol Varakristlik ja bütsantsi mõju; loom- ja põimornamentika puudub
Põhirõhk ühiskonna, mitte indiviidi kulgemisel Vajalikud on täpselt sõnastatud mõisted, mis aitavad ühiskonnal toimida riikluse aluseks on täpselt määratletud mõisted Wen/bun olemisel on sisemised mustrid, kulgemisteed kultuur peab olema nende mustritega vastavuses, kooskõlas Suurim inimese voorus on kaastunne Jaapani budism Enne Hiina mõjutusi usuti kami'desse ehk hingeolenditesse, kes võivad elutseda kõikjal; tihti veidrates, suurtes puudes ja kivides. Ka esivanemate hingi peeti kami'deks. Kamid võivad olla nii head kui kurjad, on väga voolavad ning võivad transformeeruda. Taosim, Konfutsionism ja Budism jõudsid Hiinast Jaapanisse 5. saj igaühest nopiti midagi. Jaapanis tekib sünkreetiline maailmapilt (kami = buddha = hotoke). Leiti vasted eri ususüsteemide vahel samad olendid, ideed, kuid erinevad nimetused. Keskajal hakkas arenema Jaapani oma budism. Tekkisid mitmed koolkonnad, sh
annaabi.ee 
