Depressiooni põhjustavad kõik kaotused,kõrvalvaataja meelest väga tähtsusetud. 4. MAANIA · Maania on raske meeleoluhäire,mida iseloomustavad meeleolu ülemäärane tõus või ärrituvus,kõrgenenud enesehinnang,mõttetegevuse kiirenemine ja lausa ekstaasi sattumine,vähenenud unevajadus,kõnevool,liigne familiaarsus,kergesti erutatavus ja kasvanud toimekus või rahutus,mis võivad olla tülikad.Maniaki meeleolu on lõbus ja optimistlik,ta veiderdab ja naljatab ning on oma liigutustes üliaktiivne.Ehkki patsient on tähelepanelik,lendavad ta mõtted ühelt asjalt teisele,mistõttu ta on rahutu ja kannatamatu.Maania on traditsiooniliselt moodustanud ühe poole klassikalisest maniakaal-depressiivsest vaimuhaigusest,mille nimeks on tänapäeval bipolaarne meeleoluhäire. 5. AGRESSIIVSUS · Agressiivsus on käitumisviis,mille eesmärgiks on kahju tekitada.See
Enne finishijoone ületamist jõuab ta parema käega vasakut rinda taguda, endal kullavärvi vasaku naeliku pael samal ajal lahti. Komejandist hoolimata imuvad tabloole numbrid 9,69. Ebareaalne. Uskumatu. Võimatu. Spordiloo suurhetk. Peale ajaloolist triumif 100 m finaalis astus Bolt Pekingis stardipakkudele põhialal, 200 meetris. Maail ei usu kuidagi, et michael Jonshoni löömatuks peetud maailmarekord 19,32 on võimatu. Ei saa olla. Enne starti 200m finaalis veiderdab Bolt nagu alati, naeratab publikule, lennutab kätega välgunooli ja silub demostratiivselt kiilaspead, kui tedutaja tema nime kuulutab. Lõpusirgele saabub ta pika eduga. Kõrvale vaatamine ja kätega vehkimine jääb ära. Bolti näole ilmub lõpuks isegi pingutusgrimass. Staadion justkui plahvataks, kui lõpujoone järel näitab tabloo 19,31. Ületamatu maailmarekord on ületatud! 19,30 seejuures kerge vastutuulega, näeb Bolt juba finishis lõpliku aega . Supermees heidab
Kolmene laps on täis armastust ja mõnikord suisa südantlõhestavalt sentimentaalne. ,,Oi, kui armas sa oled..." Pai, Pai ! Mõnikord võib tal tekkida soov olla taas väike, kellelt keegi ei nõua midagi muud, kui olla universumi ainukeseks päikseseks. Samas tempos, millega ta end nüüd, trotsiea küpsemisprotsessi kaudu ülejäänud rahva kulha sobitab ja üha sotsiaalsemaks muutub, kohaneb sellega ka ümbritsev maailm, ja laps lükatakse troonilt. Et oma keskset positsiooni säilitada, veiderdab ta sageli: mängib abitult vinguvat titat, jäljendab karmi abielumeest, muutub flirtivaks, vastupandamatuks armastajaks ja teeb endast pajatsi. Talle on selge: kui piisavalt naljakas olla, naeravad kõik. Esimest korda oma noore elu jooksul tunneb kolmene laps huvi ka näiteks suhete vastu suhete vastu teiste vahel. Tema taiplikkus on vahe kui nuga. Tema pilgust on näha, et ta mõistab sind täielikult ja ta annab endast kõik, et asjad endale selgeks teha. Kolmese lapse
kokkupuudet tihedalt varjundirikka kunstiga, teiseks koomilise kontrastide tugevus seeläbi aina võidab, mida peidetum on algselt nende lõplik lähenemisviis. Teinekord jääb see lahenemine just sama iseärasuse tõttu siiski ka üldse tulemata. Tammsaare on tihti liialt relativist, et anda lugejale kätte selge juhis, kas naerda või nutta, kas võtta midagi tõeks või naljaks (skepsis). Meie aga ütleme sel puhul, et ta lihtsalt veiderdab, harrastab sõnademängu. Suuremal või vähemal määral leiame kirjanikul säärast käitumist ka kõigis hilisemais romaa- nides; väga ilmekalt näiteks ,,Tõe ja õiguse" viimases osas, mille nukker mälestuste-lüürika varjundab kogu teost (skepsis elumõtte suhtes). Kõige selgem oma kavatsustelt on kirjanik vist küll ainult ,,Tõe ja õiguse" IV-s köites, Karini romaanis. Siin on vähemasti otsekohe selge, et loeme tüüpiliselt satiirilist teost.