kursis olla nende telesaadetega, mis on kaaslaste silmis populaarsed. 2006. aastal avaldatud ülevaatlikust uuringust laste meediatarbimise kohta selgub, et suurem osa 7-17 aastastest noortest vaatab päevas televiisorit 2-2,5 tundi. 28 protsenti lastest veedab teleri ees rohkem kui neli tundi. See tähendab, et kui laps alustab televiisori vaatamist 3 aastaselt ja kulutab sellel päevas keskmiselt 2 tundi, siis 18. sünnipäevaks on ta selle ees veetnud rohkem kui aasta oma elust. (Veidenbaum, 2003.) 3. TELEVISOONI MÕJU KOGNITIIVSELE JA FÜÜSILISELE ARENGULE Paljud uurijad leiavad, et lapse arengu seisukohalt ei tähenda teler vaid müra ja segajat, vaid midagi oluliselt hullemat, vaatamise ajaks võetakse lapselt võimalus tegeleda millegi märksa väärtuslikumaga. Enamik muudest tegevustest: lugemine, ülesannete lahendamine, mängimine, vestlemine vanematega, isegi magamine on oluliselt sisukamad ja tervislikumad. Uuringud kinnitavad, et ülemäärane
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 KATUSETÖÖD Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 SISUKORD NÕUDED...................................................................................................................................... Katusekate................................................................................................................................. Veeäravool.................................................................................................................................
RAKVERE AMETIKOOL Rando Pajula EP09 PASSIIVMAJA Referaat Juhendaja: Heldur Veidenbaum Rakvere 2011 MIS ON PASSIIVMAJA? Passiivmaja tähendab seda, et väliste energiaallikate hulk püütakse viia miinimumini. Päike, inimeste endi ja muude kodumasinate tekitatud soojuse hulk on hästi isoleeritud ja korraliku ventilatsioonitehnikaga majas enamjaolt piisav, et seda soojana hoida. Mõõdukalt on lisaenergiat vaja vaid külmadel talvedel. Passiivmaja idee on tänaseks 30 aastat vana ja tegelikkuses peaksid sellised olema kõik majad.
teistele eelistada. Veiler otsis kontakti ka New Yorgis ilmuma hakanud "Vaba Eesti Sõna" toimetusega, et rajada ajaleht kõigile Põhja-Ameerika eestlastele. Tema ettepanekud ei leidnud aga toetust ja nii asutati Veileri eestvõttel Torontos aktsiaselts "Eesti Kirjastus Kanadas", mis hakkas välja andma eestikeelset nädalalehte "Meie Elu". Ajaleht ilmus lugejate ette 22. märtsil 1950, peatoimetajaks Sigfried Veidenbaum. Esialgu oli ajaleht väiksekaustaline 4-lk-ne väljaanne, mis peagi arenes suurekaustaliseks ja üsna mahukaks ajaleheks. Seda arengut Aleksander Veiler ise ei näinud, kuna ta suri juba 1950. Meie Elu toimetas hiljem Tõnu Parming. Peatselt pärast eesti kirjastuse "Orto" kolimist 1950 Rootsist Kanadasse tekkis mõte asutada sinna veel teine eesti ajaleht. Meie Elu ringkonnad kartsid, et Kanada ei kanna kahe eesti ajalehe ilmumist välja ning püüdsid teise ajalehe tekkimist vältida,
annaabi.ee 
