Näiteks põllumajandusest pärinev äravool on reostanud Iirimaa järvi, muldade kulumine, happevihmad ja raie. 7 Metsamajandus Metsad katavad umbes 10% Iirimaa pinnast, mis on Euroopa Liidu madalaim näitaja. Hetkel näeb metsanduse arengukava ette metsade osakaalu tõstmist 17%'le aastaks 2035. Peaaegu 2/3 Iirimaa metsadest on alla 20 aasta vanad. Õnneks tänu mahedale kliimale ja pikale vegetatsiooniperioodile kasvab mets kiiremini kui enamikus teistes Euroopa Liidu maades. Suurem osa Iirimaa metsadest on segametsad. Levinumad puuliigid on saar ja lepp. Suurimad metsad asuvad Iirimaa keskosas. Kuna hetkel tegeletakse metsade taastamise ja juurdekasvatamisega ei kasutata metsa enda tarbeks. Iirimaa puiduvarud ei rahulda riigi vajadusi ning seetõttu impordib Iirima suurtes kogustes puitu. Kuna Iirimaale ei piisa enda puiduvarudest isegi oma riigile ei kasuta nad puitu ka ekspordiks
2035, seda eelkõige eramaadele istutatava metsa arvelt. Kuni 1980. aastate alguseni oli põhiline metsastaja riik, kes istutas metsa riigi maadele. Alles siis, kui valitsus ja EL asusid koos ellu viima metsandustoetuste meetmeid, hakati rajama ka eramaadele märkimisväärsel hulgal metsakultuure. Alates sellest ajast on istutatud peaaegu 250 000 ha erametsi. Peaaegu 2/3 Iiri metsadest on vanuses 20 aastat või alla selle. Tänu mahedale kliimale ja suhteliselt pikale vegetatsiooniperioodile on puistute aastane juurdekasv suurem kui enamikus ELi maades. Märkimisväärne osa metsadest on kiiresti lähenemas esimese harvendusraie tegemise ajale. Erametsanduse aastane raiemaht on hetkel 200 000 m³, kuid aastaks 2018 suureneb see miljoni kuupmeetrini aastas. “Iiri erametsade suurim väljakutse on puiduressursi mobiliseerimine. Enamik sellest puidust kuulub metsakasvatajatele, kelle keskmine metsaomandi suurus on üheksa hektarit,” ütleb Pat Hennessy
Tiheda rohustu puudumist metsa all seletatakse ka puude tugeva juurekonkurentsiga. Parasiittaimede osatähtsus on väike. Tuntuim on raitlill (Rafflesia), suureõieline varretu ja lehitu juureparasiit tsissustel. Kokkuvõtteks võib öelda, et vihmamets moodustab äärmiselt konkurentsitiheda koosluse, kus valgus ja toitesoolad on peamisteks limiteerivateks teguriteks. Puiduproduktsioon on ligi kaks korda suurem kui parasvöötme metsades (see vastab kaks korda pikemale, kogu aastat hõlmavale vegetatsiooniperioodile), kuid kõik taimeosad, puit kaasa arvatud, on väga veerohked. Esimesed täieliku bioproduktsiooni määramise katsed näitasid, et primaarne brutoproduktsioon on suur, kuid ka hingamiskaod on väga suured, mille tõttu netoproduktsioon on ligikaudu võrdne parasvöötme paremate metsade omaga. Floristiliselt on vähe ühist eri regioonide troopikametsade vahel (kui mõned laialt levinud üldtroopilised rühmad välja arvata).
D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C. Meso- ja makrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? Tundras on tänu madalale produktsioonile ja lühikesele vegetatsiooniperioodile loomapopulatsioonide kandevõimed väikesed ja laguahelas langeb suurem roll paindlikele mikroobidele. A on õige. 38. Milliste isikutega seostuvad sünökoloogia teoorias individualistlik ja organitsistlik paradigma? A. Hutchinson ja Gause; B. Karis ja Beckham; C. Wallace ja Tansley; D. Gleason ja Clements. Õige on mõistagi D sest nii on õige. 39. Kas soovikumetsade tüübirühm levib: A. Kliimakskooslustes? B
annaabi.ee 
