paksune. 6. Parenhüüm- e. põhikude, asub epidermi all ja on enamasti mitmekihiline. 7. floeem- e. niineosa, mis koosneb elusrakkudest. 8. ksüleem- e.puiduosa, koosneb suurema valendikuga ja vahel väga pikkadest torujatest rakkudest. 9. ontogenees- e. individuaalne areng, mis seisneb tsüklilises arengufaaside vaheldumises. 10. vegetatiivne paljunemine- e. mittesuguline paljunemine, mis põhineb rakkude mitootilisel paljunemisel. 11. vegetatiivorganid- on 12. generatiivorganid- on 13. generatiivne paljunemine- e. suguline paljunemine, mis sisaldab meioosi ja viljastumist. 14. risoom- e. maa-alune vars( 15. vegetatiivse paljunemise viisid 16. mugul- 17. sibul- e. muundunud võsu(tulp, liilia) 18. võsund- taime maapealne või maa-alune külgharu, millesse erinevalt risoomist ei kogune varuaineid. 19. kallus- e. haavakude, millest saab uusi taimi vegetatiivselt kasvatada 20
tütartaimed. Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis. Pookimise puhul pannakse ühe taime tükike kasvama teise taime juurestikule või võrasse. MIKROPALJUNDUS on taimede paljundamine seemnetega või väikesemõõtmeliste organite ja koetükkidega steriilses laborikeskkonnas (in vitro) kunstlikul söötmel. Substraat on taimede toitekeskkond. Substraat võib olla inertne materjal, mille ülesandeks on vaid
· Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale. VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE. · Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad. Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi. · Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid. PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE · Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Sõltuvalt organist, millest pistik valmistatakse, tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid. POOKIMINE · Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis. · Pookimise all mõistetakse pookimisajale ja viisile vastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist. MERISTEEMPALJUNDUS · Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks
· Istutatakse 5-10 cm sügavamale, kui nad enne kasvasid. · Põõsana kasvavad taimed kärbitakse 2-3 punga peale. · Järelkasvatamine on üks kasvuperiood, sügisel võib juba kasvukohta istutada. 27.04.2016 Marje Kask 58 Paljundamine · Tütartaimed tekivad vegetatiivsel tütartaimedega paljunemisel emataime naabruses. Erinevatel taimeliikidel võivad olla paljunemiseks kohastunud erinevad vegetatiivorganid. · Juurevõsuks nimetatakse võrset, mis on tekkinud taimel allpool mullapinda oleval juurel asuvast lisapungast. · Juurevõsusid annavad hõbepappel, harilik ja virgiinia toomingas, harilik lumimari, harilik sirel, läikiv hõbepuu, paljud enelad, äädikapuu jt. · Võsundid on pikkade sõlmevahega
annaabi.ee 
