8% allikatest, 7% annavad maa-alused niisutussüsteemid ja 0,5% purskkaevud. Põllumajandussektor on riigi suurim veetarbija. Niisutamiseks vajalik vesi saadakse suuremalt jaolt jõgedest ja kanalitest, ülejäänu kaevudest ja puuraukudest. Pikaajaline põud ning sõda on alandanud kanalite veetaset kuni 70% võrra põhjustades niisutavate alade 60 % vähenemise. Üle 36 % kaevudest ja puuraukudest on kuivanud ja veevarus on vähenenud Üleujutused Viimastel aastatel on Afganistanis igal kevadel inimohvritega üleujutused, mida põhjustab mägedest alla voolav rohke lumesulamisvesi pärast karmi ja lumerikast talve. Üleujutusi soodustab ka kevadine vihmaperiood, mille jooksul võib sadada päevade kaupa. Enamused üleujutused leiavad aset Helmandi jõel. Mullad Kõige viljakamad piirkonnad on maa põhjaosas, kus on ka kõige suurem rahvastiku tihedus. Kõrbetes - hallmuld
Põhjavee varude puhul on suurim probleem varude ammendumine , kuna varud uuenevad aeglaselt ja liigne veetarbimine võib tuua kaasa maapinna vajumise ja soolase vee tungimist põhjavette. Vesi on küll taastuv kuid samal ajal siiki piiratud loodusvara. Suurimad veekasutajad: Põllumajandus 70%, tööstus 20% kodune majapidamine 10%, Eestis põllumajandus 9%, tööstus 84% ja olme 7% Peale 1950 aastat on veetarbimine suurenenud 3,5 korda. Kasutusel on 30 % pidevalt uuenevast veevarus. Sajandivahetusel elas 1,5 miljardit inimest puhta joogiveeta. Puhas joogivesi puudub arengumaades 61% maa ja 26% linnaelnikel. Kui veevarud oleksid jaotunud ühtlaselt jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Veevajakuks loetakse, kui kasutamiskõlblikku vett on 1000-2000 kuupmeetrit, veepuuduse all kannatav on alla 1000 kuupmeetri s.o. 2700 liitrit inimese kohta päevas. Veepuuduse kõrval on lisaks veel veeuputused.
kasutuselevõttu kontrollitakse nende tehnilist seisukorda ja sobivust tööks. Enne kraana kasutamist kontrollitakse, kas kraana kasutuselevõtudokumendid on kehtivad. Töötingimused 7. Töökohal luuakse niisugused töötin- gimused, mis võimaldavad saavutada nõuetekohase kvaliteedi ja tööohutuse. Enne töö alustamist tehakse kindlaks valitsevate ilmaolude mõju plokkmüü- ritöödele. Tagatakse elektri- ja veevarus- tus, piisav valgustus ja töökoha puhtus. Mõõtmine 8. Vundamendi asukoht mõõdetakse välja suundnööride järgi loodi abil või objekti mõõtpunktide järgi mõõdulindi või op- tilise mõõteseadmega. Nurgapunktid märgitakse alustarindile. Nurgapunktide järgi märgitakse müürijooned. Müüri- joonte märkimisel tuleb arvesse võtta tarindi pinnaviimistluseks vajalikku varu. 9. Valmis kihilatid seatakse algkõrgusele.
millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast
moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast.
millesse lõigatud pesad moodustavad ratta labad. Kere moodustab perifeerias ringkanali, milles vedelik liigub keerisekujuliselt sattudes aeg-ajalt jälle labadevahelistesse pesadesse ja omandades seal lisaenergiat. Kiiresti pöörlev ratas tekitab väljuvas torus tunduvalt suurema rõhu kui seda suudab samadel tingimustel tsentrifugaalpump. Kuna nende pumpade kasutegur ei ole kõrge, on nende kasutamine piiratud. Kasutatakse veevarus- tussüsteemides. Kasutusel on ka tsentrifugaalkeerispumbad. Nende puhul on ühe võlli peal kaks pumba tööratast tsentrifugaalpumba ja keerispumba omad. Selline pump on keerispumbast ökonoomsem ja omab üldse paremaid näitajaid. uurte koguste pumpamiseks madala rõhu juures kasutatakse telgpumpi. Vedelik neis pumpades liigub telje suunas. Vesi (vedelik) pannakse liikuma tööratta abil, mis saab oma energia mootorilt. Tööratas kujutab endast sõukruvi labade sarnaste labadega ratast
annaabi.ee 
