Reio Arba Surmaorg Info Asub Ameerika Ühendriikides California lähistel Suure nõo lõunaosas. On 250 km pikkune ja umbes 30 km laiune. Surmaorg on üks maailma madalamaid, veevaesemaid ja kuumimaid kohti. Org asub 86 meetrit alla merepinna. Surmaorus elavad põliselanikud. Miks nii kuum ? Seal on mõõtetud Põhja-Ameerika temperatuuri rekord milleks oli 57°C. Kuiv sellepärast, et Niiskus, mis tuleb Vaikse Ookeani poolt ei jõua välja Surmaoruni. Paistab pidevalt päike. Sademete hulk aastas alla 50mm. Taimsetik Surmaorus kasvab väga palju erinevaid taime liike. Taimed on kohastunud väga hästi sellise kuiva kliimaga, mis esineb Surmaorus.
2.slaid Põhjavesi on maakoore ülemises osas alus- ja pealiskorrakivimites ning pinnakattes olev vesi. Üldiselt on Eestis alates viiest kuni kümnest meetrist kõik kivid ja poorid täitunud veega, kuid mitte ühtlaselt. On nii veevaesemaid, kui veerikkamaid kivimikihte, mis sõltuvad kivimikihtide vee läbilaskvusest. Selle järgi jaotatakse need vettpidavateks ja vett läbilaskvateks kihtideks. Vett läbilaskvateks kihtideks on liivad, kruusad ja lõheline lubjakivi ning vettpidavateks on savikad kivimid, kuhu tekib ka põhjavesi. Lõuna-Eestis on seetõttu rohkem põhjaveekihte kui Põhja-Eestis. Põhjavesi toitub sademetest, soodest, järvedest, jõgedest ning lumesulamisveest, mis aegamööda pinnasesse imbub. 3.slaid
kuni Hoorni neeme lumega kaetud kaljudeni. Tsiili kliima on äärmiselt mitmekesine. Põhjaosas ,kus asub ka maailma kõige kuivem kõrb Atacama, on taevas sageli pilvine ja ilm nende laiuskraadide kohta suhteliselt jahe. Keskosas on muutliku talve ning kuuma ja kuiva suvega peaaegu vahemereline kliima. Andides on aastaringse lumekatte ja liustikega tüüpiline mäestikukliima. Kõige sademete rohkem on Lõuna-Tsiili. Atacama on üks maailma veevaesemaid paiku, riigi keskosa orgudes valitseb aga vahemereline kliima nagu Californias või Lõuna-Euroopas. Karmi ja tormise ilmastikuga lõunaosas leidub tervelt 55 tegutsevat vulkaani ja mäenõlvadelt laskuvad orgudesse jääliustikud. Rohkem kui 80% riigist võtavad enda alla mäed, ülejäänud osast on palju metsaga kaetud. Haritavat maad leidub üsna vähe. Enne 16. sajandil saabunuid koloniste oli see maa-ala inkade j aaraucanini indiaanlaste käes. Kuigi Tsiili kuulutasend juba 1810
Kui sagedusi ühest äärmisest väärtusest peale järjest summerida, saab integraalkõvera, mida nimetatakse ületustõenäosuskõveraks. Ületustõenäosuse arvutamine: Ületustõenäosuse pöördväärtus – korduvus periood Tr= 1/ p. Arvutuste usaldusväärsuse tagamiseks vaatlusreapikkus peab olema >50 aastat Kõik rea liikmed ning neile vastavad ületustõenäosused kantakse tõenäosuse paberile (ruudustikule, logaritmskaalaga). Andmereas ei pruugi olla veerohkeid või veevaesemaid aastaid, seetõttu õigema pildi saamiseks, võib kasutada teoreetilise tõenäosuskõverat. Vooluhulkade teoreetilise tõenäosuskõvera koostamiseks on vaja rea aritmeetiline keskmist, variatsioonikordajat Cv ja asümmeetriakordajat Cs. 26. Korduvusanalüüs. Kumulatiivne sagedus. Esinemissagedus. Esinemissageduse periood: T on aeg aastates, mil etteantud suurus esineb ükskord N aasta vältel. Korduvuse periood, on ületustõenäosuse pöördväärtus 1/ T - p%
Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. Põhjavee tekkimine ja paiknemine Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte. Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui maapinnalähedased. Põhjavee kasutamine Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on
annaabi.ee 
