Sängorud koosnevad ainult voolusängist, kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: Sälkorud Need on sügavad, järskude veerudega ja V kujulise ristlõikega jõeorud. Nad tekivad suure langu ja
enam jõgedesse (veekadu on kohati 40-50 mm). Ka soodest väheneb pinnavete äravool kuni 20 (40) mm, seda keskmisest suurema auramise tõttu. Siingi limiteerib auramist päikesesoojus, kuid auramine intensiivistub ümbrusest saadava soojuse arvel ( ümbrus soojeneb tugevamini kui veega rohkem küllastatud soo). Veerikkamad jõed on meil hea allikalise toitumisega aladel ( näiteks Kunda, Põltsamaa ja Pärnu jõgi), veevaesemad aga põhiliselt karstilõhedega neelualadel (Velise, Vändra ja Käru jõgi). Viimased ja ka soodest algavad jõed on suure kevadise ja vähese suvise äravooluga ( näiteks Riisa ja Jõhve oja). Keskmine aastane äravool on enamikul Eesti jõgede valgaladel siiski ühtlane. 2. VEE KASUTAMINE Ajalooliselt tekkisid ja õitsesid tsivilisatsioonid suurte veekogude juures: Mesopotaamia, mis on nii öelda tsivilisatsioonide häll paiknes kahe suure jõe –
kus vesi täidab oru peaaegu perveni. Selline orutüüp esineb tasastel aladel, kus jõe põhjaerosioon on väga nõrk. Kuna ülekaalus on küljeerosioon, siis on sängorud väga looklevad. · Moldorud. Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. · Lammorud. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud sette-materjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Harvemini esinevad Eestis mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid: · Sälkorud. Need on sügavad, järskude
väga looklevad. Moldorud Moldorud on laiad, kausikujulised orud, mille põhjas looklev jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje- ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustiku sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed Lammorud Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodud settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Mägistele aladele iseloomulikud jõeorgude tüübid:
Vaade Tejo jõele Toledos, Hispaanias Riigid Hispaania, Portugal Lisajõed - vasakul Guadiela, Algodor, Gévalo, Ibor, Almonte, Salor, Sever, Sorraia - paremal Jarama, Guadarrama, Alberche, Tiétar, Zêzere Allikas Fuente de García - asukoht Albarracín mäed, Teruel, Hispaanias - tõus 1,593 m (5,226 ft) Pikkus 1,038 km (645 mi) Teekond Taguselt läbi pürenee poolsaare. Kui kliima on kuivem, on jõed veevaesemad. Kevadeti sula perioodil on jõed üle kallaste. Millistel jõgedel võib esineda üleujutusi? Tejo jõel põhjustavad tõsiseid kahjustusi peamise vesikonna üleujutused. Kohalikud elanikud on tõsiselt mõjutatud sellistest kahjustustest. Teaduslik ja tehniline teadmine selles vallas lubab ennustada katastroofe ja juhtkond kontrollib nende effekte ja evolutsiooni. JÄRVED
8. VEEVARUD 8.1. Jõed Hispaaniast saavad alguse kaks suurt jõge Tejo(1123 km) ja Douro(925 km), mis voolavad lääne suunas läbi Portugali ja suubuvad Atlandi ookeani. Tejo on lai ja rahulik jõgi, mis aeg-ajalt ujutab üle madala, viljakandva Ribatejo lammi. Tejo ja Douro jõe suudmealal asuvad Portugali kaks suurimat linna, Lissabon ja Porto. Portugali jõgede toiteallikaks on sademed, ning lume sulamine mägedes. Kui kliima on kuivem, on jõed veevaesemad. Kevadeti, kui lumi hakkab sulama mägedes on jõed üle kallaste. Tejo jõel põhjustavad tõsiseid kahjustusi peamise vesikonna üleujutused. Kohalikud elanikud on tõsiselt mõjutatud sellistest kahjustustest. Teaduslik ja 8 tehniline teadmine selles vallas lubab ennustada katastroofe ja riigi juhtkond kontrollib nende mõjusid ja evolutsiooni. 8.2. Järved
mägedes. Eestis tüüpilisi sälkorge vähe, Pärlijõgi. Kuristikorg on eelmistest sügavam ja järsuveerulisem. Eestis nt. Jägala. Moldorg on sälkoru edasisel arengul kujunenud, Ukujulise ristlõikega ja laugemate veergudega. Jõesäng haarab orust üksnes väikese osa. Selline oru kuju peegeldab tasakaalu külje ja põhjaerosiooni vahel. Sageli on tegemist vanade liustike sulamisvee orgudega, kus praegu voolavad veevaesemad jõed. Lammorg on moldoru arengu jätk, kus küljeuuristus saavutab ülekaalu. Lammorud on laiad ja lameda põhjaga. Oru põhjas voolab jõgi looklevalt ja ujutab suurveega üle laialdased alad jõe ümbruses. Üleujutatud alale jätab vesi maha kaasatoodu settematerjali, millest tekib aegade jooksul tasane lamm. Lammoru elemendid: Lamm üleujutusega kuhjatud setete kogum
annaabi.ee 
