Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veevaeseid" - 5 õppematerjali

Hispaania referaat
7
doc

Hispaania referaat

Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvee periood langeb talveajale. Suuremad jõed on Tajo, Duero, Ebro ja Guadiana. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks, selleks vajalikke paisusid ja veehoidlaid on rajatud Hispaaniasse juba alates Rooma ajast. Mis puutub maavaradesse, siis on Hispaania eriti rikas metallimaakide poolest. Siinses maapõues leiduvate varade nimekiri on pikk: kivi- ja pruunsüsi, raua- ja vasemaak, tsink, tina, volfram,

Geograafia → Geograafia
103 allalaadimist
Hispaania kuningriik
12
doc

Hispaania kuningriik

Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas: Jaanuaris + 8°... + 10° C Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: + 10°...+ 12° C + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: 350- 500 mm aastas 1000 mm loodeosas aastas 2000 mm mäestikes aastas paiguti kuni 3000 mm aastas Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: Tajo Duero Ebro Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW. Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani. Hispaania tööstus ja põllumajandus

Geograafia → Geograafia
137 allalaadimist
Vesi
9
doc

Vesi

veevarustuses 70-100 %. Elanikkonna varustamiseks kasutavad 50-70 % põhjavett ka Bulgaaria, Itaalia, Holland, Portugal, Prantsusmaa, Tsehhia ja Slovakkia. Venemaal on potentsiaalsed põhjaveevarud väga suured, umbes 5 230 km3 aastas, kuid kasutatakse sellest umbes 5 %. Joogivee defitsiit Venemaal on seotud kolme põhjusega: 1) põhjavee varude puudumine seoses looduslike tingimustega (igikelts, laialdane levik veevaeseid kivimeid ­ eelkambrium Karjalas ja Koola poolsaarel, vanaaegkonna setted Arhangelski oblastis jne.); 2) veevarude intensiivse tarbimisega ja ammutamisega Kesk-Uuralis ja suurte linnade läheduses ja 3) põhjavee tehnogeenilise reostamisega; eriti suurte linnade (Sõstra). Magevesi Vee aurustumisel tekkinud pilved, aga samuti kaste ja vihm koosnevad ainult veest ja pealegi väga puhtast veest. (Tõsi küll, selles leidub tolmu ja muid

Eesti keel → Eesti keel
21 allalaadimist
Võrtsjärv
14
rtf

Võrtsjärv

Väikese keskmise sügavuse (2,7 m) kõrval on Võrtsjärvele iseloomulik veetaseme suur muutlikkus nii sesoonselt kui aastati. Aasta keskmine ja suurim veetaseme muutumise ulatus on vastavalt 1,38 ja 2,20 m; absoluutvahemik 3,20 m. Veerikaste ja veevaeste aastate keskmiste veeseisude vahe võib erineda rohkem kui meetri võrra. Veetaseme pikaajaliste mõõtmiste tulemused näitavad ligikaudu 30-aastase tsükli olemasolu kõrge- ja madalaveeliste aastate vaheldumises. Veevaeseid aastaid iseloomustab sinivetikate massiline areng, järve kinnikasvamine, haugi kudealade piiratus ning tihti ka kalade suremine. Järve keskmise sügavuse suurenemisel väheneb tunduvalt resuspensioonikiirus. Vaatamata toiteainete (N, P) suuremale koormusele veerikastel aastatel, on veetaseme tõusul positiivne mõju järve ökoloogilisele seisundile. Väheneb füto- ja bakterplanktoni biomass ning sestoni üldhulk

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
Hispaania uurimustöö
56
docx

Hispaania uurimustöö

· Jaanuaris + 8°... + 10° C · Augustis + 18°...+ 24° C Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid: · + 10°...+ 12° C · + 24°...+ 26° C Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi. Keskmiselt on sademete hulk: · 350- 500 mm aastas. · 1000 mm loodeosas aastas. · 2000 mm mäestikes aastas. · paiguti kuni 3000 mm aastas. Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel. Suuremad jõed on: · Tajo · Duero · Ebro · Guadiana Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast. Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW.

Geograafia → Geograafia
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun