Jelenasse, kuid laseb tal minna. Anna Vassiljevna Stahhova-Jelena ema, nõrga iseloomuga ja kergesti erutuv. 9.Sündmustik:Tegevus toimub ühel suvel , kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal külas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algas siis, kui Bersenevile tuleb külla tuttav Insarov, keda mõisas oodatakse, et mehega tutvuda. Algul Jelena pettub mehes, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Samuti tunneb ka Insarov, kuid arvates, et tunne on ühepoolne tahab ta lahkuda. Jelena peatab mehe ning nad räägivad oma tunnetest, pärast seda otsustavad põgeneda ja abielluda. Naise isa aga leiab tütrele peigmehe, kes ei mõista Jelena külmust, kuid naine põgeneb Moskvasse, kus saab teada, et Insarov on raskesti haige. Jelena jaInsarov sõidavad koos Viini ja Veneetsiasse, kus mees ka sureb, kuna on kaua haige olnud
Teda oodates I. sureb. Romaanis suurema tähtsuseta. Tegevus toimub ühel igaval suvel, kui Stahhovite majas peatub noor kunstnik Shubin ja samas lähedal kylas peatub tudeng Bersenev. Tegevus algab siis, kui Bersenevile tuleb külla ta tuttav Insarov (pika palumise ja heategevuse varjamise peale, oli vist haige või midagi) mõisas oodatakse temaga tutvumist, Bersenev on reklaami teinud :) Alguses Jelena pettub Insarovis, kuid tolle ebatavaline olemus hakkab teda veetlema, Jelena armub. Shubin on armukade, kuid väga välja ei näita seda. Bersenev suhtub hästi. Ka Insarov hakkab Jelenat armastama, kuid arvates et tunne on ühepoolne, tahab lahkuda, Jelena leiab ta veel viimasel päeval, räägivad asjad selgeks. Otsustavad peale Jelena mõneajast kodusviibimist koos põgeneda ja abielluda. Isa aga leiab Jelenale oma maitse järgi peigmehe, kes ei mõista "pruudi" külmust.
Aavik soovitas uute sõnade kunstlikku loomist, kus vaid eesti keelele omased häälikujärjendid. Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas, sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne Juba 19
täiskasvanute hulgas. Vend oli temast 28 aastat vanem ja suhtus temasse isalikult, elatanud isa oli poja pärast arust ära ja jälgis haiglase kiivusega, et Franklin ei laseks oma kiindumusest veel kellelgi teisel osa saada. Mees, kes oskas rafineeritult käituda, kelle sügavatest sinistest silmadest ei kadunud sõbralik pilk ja kellel oli alati käepärast viissada kulddollarit, pidi poissi paratamatult veetlema. Ema jumaldas poega. Ta hakkas päevikut pidama ning märkis kahekümne aasta jooksul üles pisimadki üksikasjad isa tema teo, peaaegu et iga sammu ja zesti kohta. Kui Franklin oli umbes seitsme aastane, võttis ema energiliselt käsile tema õpetamise. Franklinile meeldis ajalugu. Ta luges palju ning ema õpetas talle keeli. Ema õpetas teda kuni tema 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni põhikooli Massachusettsis. Sellel oli riigi parima erakooli maine
kuulub valitud ringkonda - Ameerika ühiskonna eliiti. Lapsepõlves oli Franklin harva koos oma eakaaslastega. Tema elu möödus peamiselt täiskasvanute hulgas. Vend oli temast 28 aastat vanem ja suhtus temasse isalikult, elatunud isa oli poja üle väga uhke. Mees, kes oskas rafineeritult käituda, kelle sügavatest sinistest silmadest ei kadunud sõbralik pilk ja kellel oli alati käepärast viissada kulddollarit, pidi poissi paratamatult veetlema. Ema jumaldas oma poega: ta pidas Franklinist päevikut ning märkis kahekümne aasta jooksul üles pisimadki 1 Wikipedia: Franklin Delano Roosevelt [WWW], 11.05.2011 2 N. Jakovlen, ,,Franklin Delano Roosevelt" üksikasjad tema tegude, pea iga sammu ja zesti kohta. Kui Franklin oli umbes seitsme aastane, alustas ema energiliselt tema õpetamisega. Franklinile meeldis ajalugu, ta luges palju ning ema oli see, kes õpetas talle keeli ning seda kuni 14. eluaastani, siis saadeti ta Grotoni