verevarustust just nendes kehaosades, mis ujumisel rohkem koormust saavad. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi. Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Milleks ujumine hea on? · Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. · Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid
Ujumiskohtadest ja veetemperatuurist · Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda selleks ettenähtud kohtades mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. On inimesi, kes talvel suplevad või ujuvad jääaugus, kuid looduslikes veekogudes on soovitav ja karastav minna ujuma siis, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Ujumistreenerid peavad ujumiseks kõige sobivamaks veetemperatuuriks 20 kuni 24 soojakraadi. · Siseujulates kõiguvad temperatuurid 20 kuni 27 kraadi vahel, kuna lastevannides ja beebiujumise korral peab vesi olema veelgi soojem lastele 29 kuni 31 kraadi, beebidele kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 kuni 27 kraadises vees. Ujumisõpetuse faasid 1.Algõpetus Kohanemine veega, sukeldumine · veekartuse ületamine · veetakistuse ja vee kandejõu tunnetamine
Just soojad vannid on tõhusa lihaseid lõdvestava toimega. Langeb lihaspinge, paraneb verevarustus, intensiivistub ainevahetus, tugevneb organismi kohanemisvõime. Vannireeglid Sobiv aeg vanni minemiseks on hommikune aeg, kuna keha on siis veel ühtlaselt soe. Unehäirete korral sobib ka õhtune vanniskäik. Vanni ei tohiks minna, kui keha on jahe. Vanni ei tohiks minna täis kõhuga, samuti ei tohi ohtralt juua enne vanni minekut. Optimaalseks veetemperatuuriks on 36,5-37 kraadi, kindlasti peab soe olema ka vannituba vähemalt 20 kraadi. Soovitatakse 20-30-minutilist vannisolekut. Esmalt tueks vannis veidi istuda, siis siruta jalgu, seejärel liigutada käsi ja ülakeha. Pärast vanni on kasulik korraks külma või jaheda dusi all käia. Peale vanniskäiku heita hommikumantliga pikali. Tervendava toime tugevdamiseks lisatakse vanni erinevaid aromaatseid aineid, soolasid, gaase jne.
lõdvestava toimega. Langeb lihaspinge, paraneb verevarustus, intensiivistub ainevahetus, tugevneb organismi kohanemisvõime. Vannihoolitsused ergutavad närvi- ja südame- vereringesüsteemi talitlust ja vähendavad stressi. Sobiv aeg vanni minemiseks on hommikune aeg, kuna keha on siis veel ühtlaselt soe. Unehäirete korral sobib ka õhtune vanniskäik. Vanni ei tohiks minna, kui keha on jahe. Vanni ei tohiks minna täis kõhuga, samuti ei tohi ohtralt juua enne vanni minekut. Optimaalseks veetemperatuuriks on 36,5-37 kraadi, kindlasti peab soe olema ka vannituba vähemalt 20 kraadi. Soovitatakse 20-30-minutilist vannisolekut. Esmalt tuleks vannis veidi istuda, siis siruta jalgu, seejärel liigutada käsi ja ülakeha. Pärast vanni on kasulik korraks külma või jaheda dusi all käia. Peale vanniskäiku heita hommikumantliga pikali. Tervendava toime tugevdamiseks lisatakse vanni erinevaid aromaatseid aineid, soolasid, gaase jne.
annaabi.ee 
