kus tähtsaimateks linnadeks said Tallinn ja Tartu,kuid leidus ka muid asulaid. Kuigi Eesti alal oli 13.saj mitmeid sõjalis-poliitilis ja kirikliku tähtsusega asulaid (Tallinn,Tartu,Otepää,Lihula,Haapsalu,Viljandi,Pärnu) on täpsemaid andmeid sellest ajast vaid Tartu ja Tallinna linna kujunemisest.Mitme teise ülatoodud asula asend muutus pikemas perspektiivis ebasoodsaks.Näiteks Otepää paiknes eemal veeteedest ja samuti paiknes ka liialt lähedal Vene vürstiriikidele,Lihula aga ei sobinud suurimaks sadamaks looduslikel põhjustel. Nii Tartu kui Tallinna puhul võib oletada, et algne linna asula kujunes välja 13. sajandi keskpaigas ümber kinduluste.Tallinnas ümber ordulinnuse ja piiskopi residentsi, Tartus aga ümber piiskopilinnus. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13.sajandi keskpaigaks.Tallinn kasutas Lübecki õigust, Tartu aga Riia õigust.Linnaõigus eristas linna
Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsamaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Eesti ajalookirjanduses leidub lennukaid oletusi skandinaavia ja vene kaubahoovide olemasolu
Kuigi Eesti alal oli 13. sajandil mitmeid sõjalis-poliitilise ja kirikliku tähtsusega asulaid -- Tallinn, Tartu, Otepää, Lihula, Haapsalu, Viljandi, Pärnu -- on selgemaid allikalisi andmeid linna kujunemisest tol perioodil vaid seoses Tallinna ja Tartuga. Mitme teise ülalnimetatud asula asend osutus pikemas perspektiivis majanduslikus ja geopoliitilises mõttes ebasoodsaks -- näiteks paiknes Otepää liialt lähedal tihti vaenulikele Vene vürstiriikidele ning asus eemal veeteedest, Lihula aga ei sobinud looduslikult suuremaks sadamaks. Nii Tallinna kui ka Tartu puhul võib oletada, et algne linnaline asula kujunes kindluse (Tallinnas ordulinnuse ja piiskopi residentsi ning Tartus piiskopilinnuse) ümber välja 13. sajandi keskpaigaks, kuid täpsemad allikad nende varaste asulate iseloomustamiseks puuduvad. Mõlemad linnad said linnaõiguse arvatavasti juba 13. sajandi keskpaigaks, Tallinn kasutas Lübecki, Tartu aga Riia õigust
Lääneslaavlased ehk veneedid levisid ka Saksamaa idaossa. Lõunas rändasid sklaviinid Balkanile, Idapoolsed andid püsisid Ukraina aladel. Nende laialdane asuala laiendamine oli võimalik, kuna asusid elama germaanlastest tühjaks jäänud asualadele. VANA-VENE RIIGI TEKE o Pika aja jooksul rändasid idaslaavlased soomeugrilaste aladele, kus elati peamiselt jõgedeäärseil mail. Viikingiajal huvitusid skandinaavlased Ida-Euroopa veeteedest, eriti veeteest, mida nimetatakse teeks varjaagide juurest kreeklasteni. Varjaagid ehk viikingid asutasid tee peale oma asulaid, või asusid elama juba olemasolevatesse. o Korratusest väsinud rahvad kutsusid varjaake endid valitsema. Kutse võttis vastu pealik Rjurik, kes sai võimule 862 Novgorodi linnas. Tema kaaskondlane Oleg vallutas 882 Kiievi, võttis üle võimu ja pani aluse Vana-Vene riigile, kus
annaabi.ee 
