suurenemisega. Kohaliku elanikkonna osalemine ennetustöös. Avaliku sektori ressursside kokku tõmbamine, mis avaldub ka Innovaatiliste ja kaasaegsete tehnoloogiliste võimaluste kaitsestruktuuridele. rakendamine. Puudulik arv oskustöölisi. Venemaa jätkuv agressiivne välispoliitika. Tugev ühiskondlik taju mere- ja veeteedega seotud ohtudest ja nende leevendamise vajadusest. Turvatunde murenemisest tingitud suurem soov kindlustunde vastu. SWOT-ANALÜÜS I GRUPITÖÖ Vivian Tammearu SWOT maatriks Merepääste arengu kohta Strateegilised tegurid (kriitilised edutegurid) Sisetegurid
Seda leidub siiani, kuid vähem. Veetransport on väga oluline viis liikuda saarte vahel. Leidub nii konteiner-, kruiisi-, parv-, purje-ja väiksema mootoriga laevu. Saarte vahel on tihe praamiliiklus. See ongi peaaegu ainuke viis kuidas saatre vahel liikuda. Indoneesias on 21,579 km laevatatavaid veeteid (2005. aasta seisuga), umbes pool asuvad Kalimantans ja veerand iga Sumatrassja Paapuas. Indoneesia on maailmas 7.kohal pikima veeteedega riikide hulgas. Rahvusvaheliselt on Indoneesial mereühendus Austraaliaga(kruiisilaevad), Timor-Lestlega, Malaisiaga(kiirlaevad) ja Singapuriga- 8kiirlaevad). Indoneesias on asfalteeritud maandumisrajaga 158 lennujaama, millele lisandub veel 494 muru- või kruusakattega lennujaama. Helikopterite jaoks on 17 maandumisplatsi.Lennukid on vanad ja ohutus jätab soovida, aga piletihinnad on odavad. Viimastel aastatel on õitsele puhkenud odav siselennundus. See on tõusnud 43%
jõekese Rossi järgi. Tänapäeval Rjuriku kohta uuringuid, lausa DNA proove, sest Rjurikovitsi dünastia järeltulijaid veel Venemaal. Legend on kummaline, pole täpselt teada, kust Rjurik tuli. Kohalike rahvastega abiellunud, RJurikute dünastiasse soome-ugri geen võib olla hiljem tulnud. Arheoloogiline materjal näitab selgelt, et Venemaal on teatud piirkonnad, kus tuleb üpriski palju Skandinaavia päraseid leide. Need seotud riiki läbivate veeteedega. Tee variaagidest kreeklaste juurde ehk Ida tee. Peamine tee Soome põhjarannikut pidi Turu saarestikust mööda Porkalani. Sealt otse alla Tallinna sadama suunas (edasi Soome rannik liiga karide rohke) ja Volhovi juurde. Sealt väiksemaid jõgesid pidi enne Dnepri ülemjooksu, kust tuli laevu lohistada piki Dneprit alla. Lovatist võidi Volga peale minna, sealt sai Kaspia merele. Üks otsetee, teine idamaadesse viiv tee Kaspia mere kaudu. 8
Uurali jõgi saab alguse Lõuna-Uuralite idanõlvadelt ja madalast Lõuna-Uurali mäestikust ning suubub Kaspia merre. Seda jõge loetakse Euroopa ja Aasia vaheliseks loodusgeograafi liseks piiriks. Koos Volgaga on nad suurimad Kaspia toitejõed. Dnepr saab alguse Venemaal Smolenski lähedal ja voolab läbi Smolenski oblasti Venemaal, Valgevene ja Ukraina Musta merre. Jõele on ehitatud arvukalt tamme ja hüdroelektrijaamu. Ka on Dnepr tähtis laevatee, mis on Euroopa veeteedega ühenduses Valgevenes asuva Dnepri-Bugi kanaliga - see on pikim laevatatav kanal sisemaal. Rein on ainus jõgi, mis voolab Edela-Alpidest Sveitsis alguse saanuna põhja suunas läbi Saksamaa ja suubub Hollandis Põhjamerre. Wisla on pikim ja suurim Poola jõgi. Wista voolab tervikuna Poolas ja selle äärde jäävad kaks suurt Poola linna Varssavi ja Krakow. Kanalite abil on ta ühendatud mitme suure Euroopa jõega. Wista suubub Gdanski lahte Läänemeres.
annaabi.ee 
