ohtu, sest vulkaanil on ajalooliselt olnud kalduvus äärmiselt ootamatutele ja vägivaldsetele pursetele ning sellel võivad olla katastrofaalsed tagajärjed arvestades, et mäe ümbruses elab üle 3 miljoni inimese. Joonis Vesuuv Vesuuvi kuulsaim purse 24.aug.79 kell 13:30 Purskele eelnenud mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedalasuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti 1 kummaliselt- koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud.Lõpuks 24. Augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutu plahatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20.km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi kodanikud olid tegelikult purskele lähemal kuid
siiani. Peale seda on Vesuuv pursanud umbes kolmel tosinal korral (teadaolevalt aastatel 203, 472, 512, 787, 968, 991, 999, 1007, 1036, 1631, 1660, 1682, 1694, 1698, 1707, 1737, 1760, 1767, 1779, 1794, 1822, 1834, 1839, 1850, 1855, 1861, 1868, 1872, 1906, 1926, 1929 ja viimati 1944). Purskele eelnev ja purske algus 79. aasta purskele eelnes mitu päeva geoloogilisi nähtusi. Olid väikesed maavärinad, nagu ka oluline muutus lähedal asuvate jõgede-ojade voolukiiruses ja veetasemes. Loomad käitusid samuti kummaliselt – koerad, kassid ja kariloomad tundusid erutunud. Lõpuks 24. augusti pärastlõunal hakkas Vesuuv tohutute plahvatuste saatel purskama. Purske esimeses pooles oli näha hiiglasliku pimsi, kivide ja tuha pilve, mis tõusis 20 km kõrgusele atmosfääri ning seejärel hakkas tagasi maale laskuma. See sade langes paksu, kõrvetavkuuma vaibana Pompei tänavatele, 10 km Vesuuvist eemal. Teise linna Herculaneumi
Merevee mineraalses koostises on kõige rohkem NaCl (78%). Suurima osatähtsussega ongi kloriidid (NaCl, KCl, MgCl2), sulfaadid (MgSO4, CaSO4, K2SO4) ja karbonaadid (CaCO3). Merevee soolsus mõjutab üpris otseselt elustikku, näiteks liikide arvu. See on suurim 35-40 soolsuse korral, kõige väiksem aga 5-15 juures. Jõgede toitumine ja veereziim: Jõgede toiteallikad on lumevesi, sademed, mäeliustike jää ja põhjavesi. Jõgede veereziim kajastab muutusi jõe veerohkuses, veetasemes ja voolukiiruses. Suur- ja madalvesi esinevad korrapäraselt, tulvad esinevad juhuslikult. Suur- ja madalvesi esineb igal aastal, aga kõrvalekaldeid võib ette tulla keskmises tasemes ja vooluhulga suuruses. Erinevused võivad olla tingitud ka jõgede geograafilisest asendist. Piirkondades, kus esineb kaks suurveeperioodi, jääb nende vahele tavaliselt ka kaks madalveeperioodi. Suurvesi esineb kevadel ja suvel. Kevadel siis, kui jõe suurim toiteallikas on sulanud lumevesi. Suvel siis, kui
paatidel ja laevadel: kuidas need olid ehitatud, alates toormaterjali valikust kuni vette laskmiseni; ja kuidas neid kasutati. 1995 lisaks veesõidukitele ja nende ehitusele ning kasutamisele hõlmab merendusliku arheoloogia uurimisala ka randumispaikade ja sadamate käsitlemist; samuti kuulub merendusliku arheoloogia valdkonda ankrute ja kalavõrkude, mereteede ja ülemere kolooniate, kaupade ning kaubanduse uurimine; tähelepanu pööratakse muutustele mineviku kliimas, veetasemes ja rannajoontes; käsitletakse varaseid varaseid meresõidu ja navigatsiooni tehnikaid. S.t varasem definitsioon järsult muutunud pole; jätkuvalt domineerib siiski veesõiduki- ja veesõidukesksus. Marek E. Jasinski (1993) merenduslik arheoloogia on arheoloogia aladistsipliin, mis hõlmab kogu merearheoloogia/allveearheoloogia uurimisala, teised mineviku materiaalse, merega seotud kultuuri sfäärid ja lisaks ka inimese merega seotuse kognitiivsed aspektid
Eelmisel suvel langes veetase järves palju. Ujuma minekuks tuli kõndida hulk maad madalas vees enne kui vesi rinnuni ulatus. Kohati jäid isegi paadid põhja kinni ja mootorpaatide mootoreid ummistasid sõidu ajal vetikad. Ma otsustasin täpsemalt uurida, kui suures ulatuses Võrtsjärve veetase kõigub, missugust mõju see avaldab kaladele, kuidas saaks veetaset hoida ühtlasel tasemel ning veel huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt
kahjulikkusest. Sadade miljonite aastate jooksul moodustunud süsinikurohked kütusmineraalid vabastavad suurel hulgal põletamisel selliseid koguseid süsihappegaasi, millega Maa ökosüsteem toime ei tule. Toimetulekuna tuleb mõista seda, et on piisavalt kasvupinnast ja rohelisi taimi, mis suudaksid tekitatud süsihappegaasi siduda päikeseenergia toimel biomassiks, ilma et sünniks olulisi muutusi ilmastikus ja näiteks ookeanide veetasemes. Tänase päeva kogemus näitab vastupidist: viimase paarisaja aasta jooksul tarbitud fossiilsed kütused on Maa kliima muutuma pannud. Palju torme ja üleujutusi kohtades, kus seni on olnud võimalik rahulikult elada, ning ka ookeani veetaseme tõus kasvuhooneefekti põhjustatud kliimasoojenemisest annavad tunnistust eelolevatest majanduslikest ja sotsiaalsetest probleemidest. Valida on tuuma-, päikese- või maa siseenrgia vahel.
samas võib kuluda umbjärvede ja allikalistes lähtejärvedes vee vahetuseks 3-5 aastat. Kuni paarkümmend korda aastas vahetub ranna- ja orujärvede vesi. Porijärves, siiani registreeritud kiirema veevahetusega järves vahetub vesi 170 korda aastas. Veetaseme 14 aastane kõikumine on üsna väike, 0,5-0,7 meetrit, kui võrrelda seda veerikaste ja veevaeste aastate muutustega veetasemes. Sellistes aastates või veetase muutuda 1-2 meetrit". 6.1. Tartumaa järved Tartu maakonnas on ametlikult 58 järve, 20 veehoidlat ja paisjärve. Mõnel pool väidetakse isegi, et Tartu maakonnas on ligi 100 järve kokku. Eesti suurimad järved, Peipsi ja Võrtsjärv, jäävad ka osaliselt Tartumaa piiridesse, samuti Saadjärv (708 ha). Tervenisti jäävad Tartumaa piiridesse Koosa järv (295 ha), Kalli järv (175,9 ha), Keeri järv (125,8 ha)
annaabi.ee 
