Jaguneb : olmereovesi, tootmisreovesi Olmereovesi : hallvesi, mustvesi, kollane vesi Tootmisreovesi pärinev tootmisprotsessidest ja seda tekib ettevõttetes. Keeruline puhastada Heitvesi kasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi. Heitvesi võib olla reostunud või mitte. Jaguneb: sademevesi, drenaazivesi, lekkevesi, puhastatud reovesi. Eriveekulu vee hulk, mis kulub ühe tarbija ööpäevase vajaduse rahuldamiseks või toodanguühingu valmistamiseks. Veetarbenorm ametlikult normitud eriveekulu. Mida väiksem tarbija, seda ebaühtlasemalt tekib reovett. Veekulu: soovituslik 143 l/d, kogemuslik 60-100 l/d Reovesi BHT, Heljuvaine e hõljum, üldfosfor, üldlämmastik. BHT hapniku hulk milligrammides, mis kulub liitris vees oleva orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes Biokeemilised protsessid aeroobsed ( vees on lahustunud hapnikku), hapnikuvabad ( vees ei
- tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse 1) Elanike veetarbimine. Määratakse mõõtmise alusel, kui mõõtmisandmed puuduvad lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta 3) Määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustub hüdraulise koormuse. Puhastisse jõudva reovee hulk sõltub: - Olmereovee hulgast - Tootmisreovee hulgast - Sademetevee hulgast - Imbvee hulgast - Lekkevee hulgast Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning
tarbimine ühiskondlikes hoonetes jne) mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta. Ühe elaniku summaarne ööpäevane olmevee tarbimine on keskmiselt 150-250 l/d. 3. Veetarbimine määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks. Tööstusettevõtete (ööpäeva ja tipptunni) veetarbimine määratakse faktiliste andmete alusel, uue ettevõtte puhul ettevõtte projektinäitajate alusel. Veetarbenorm on eriveekulu, s.o. vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija (loom, masin vm.) keskmise ühikvajaduse (ööpäevas, vahetuses, toodanguühiku kohta) rahuldamiseks. Ööpäevane veetarbimine määratakse valemitega: Keskmine m3/d Qkd=N*Qn Suurim m3/d Qmaxd=Kmaxd*Qkd Qn - veetarbimisnorm N elanike arv Kmaxd - ebaühtlustegur Suurima tarbimisega tunni veevajadus: Kui mõõtmisandmed puuduvad, siis arvutatakse suurima tarbimisega tunni (tipptunni)
keskkonna entroopia ikkagi kasvab. Paljudel juhtudel kasut. vastandmärgiga e.-t, mida nimetatakse negentroopiaks: see on süsteemi korrastumuse, korrapärasuse määr. Eriveeheide tegelik ööpäevane reoveehulk ühe inimese, looma, toodanguühiku vms. kohta. Vt. ka veeheitenorm. Eriveekulu vee hulk (l/d), mis kulub ühe inimese või muu tarbija (looma, masina, toodanguühiku vms.) ööpäevavajaduse rahuldamiseks. Vt. ka veetarbenorm. Erosioon uuristus, voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid, mulda. Intensiivsus sõltub vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Eristatakse joonerosiooni ja lauserosiooni. Esinevus liigi olemasolu mingil maa-alal (koosluses). Etoloogia bioloogia haru, mis käsitleb loomade ja inimeste käitumist. Põhitähelepanu pööratakse liigiomase
annaabi.ee 
