Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Vee kasutamine ja põhjaveevarude taastamine (regenereerimine) linnastute veetarbe tagamiseks Tartu 2014 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.1 Põhjavesi....................................................................................................... 4 2.1 Tavapärane lähenemisviis............................................................................. 7 4
vähem, kuid neid kõike peaks olema võimalik mõõta. Mõõtmiseid võib teha kord aastas või 6 tihemini, seejuures tuleks alati võrrelda eelmiste kordade andmeid ning vaadata, mida saaks veel seekord paremini teha, et keskkonda hoida. Erinevate valdkondade mõõtmine on erineva raskusastmega ja esialgu võib piirduda lihtsamate komponentide mõõtmisega. Elektri- ja soojusenergia ning veetarbe ja jäätmetekke kohta saab infot tavaliselt kas rendiarvelt või otse vastava teenuse pakkuja poolt esitatavalt arvelt. Iga komponendi kohta on tavaliselt 12 arvet aasta kohta, mistõttu nende komponentide mõõtmisega ei ole vaja palju vaeva näha. Komponendid, mida on lihtsam mõõta: · Elektrienergia · Soojusenergia · Vesi · Jäätmed Komponendid, mida on raskem mõõta: · Inimeste transport
ümbruses on 10 meetri raadiuse ulatuses keelatud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Nitraaditundlikel aladel on kauguseks 50meetrit. 3)Põhjavee hüdrostratigraafiline liigestus Vastus: Kvaternaar Ülem-Devon- Kesk-Devon Alam-DevonSiluri-Ordoviitsiumi Kambriumi-Vendi 4)Tallinna veehaarde kujunemine Vastus: Tallinn on Eesti suurim veetarbija. Looduslikult küllaltki veevaesel alal asuva pealinna elanikke varustatakse veega peamiselt Ülemiste järvest. Juba ammugi linna veetarbe jaoks väikeseks jäänud järvele on appi suunatud ka muud pinnaveekogud. Linna veehaardesüsteem on maa-alalt laienenud sedavõrd, et Ülemiste järve juhitakse vett väljastpoolt tema looduslikku valglat, isegi Liivi lahe vesikonnast. Tallinna veevärgi ajalugu ulatub keskaega. Üheks esimeseks linnakaevuks võib pidada rae ürikutes mainitud Rataskaevu, mis seisab rekonstrueerituna oma algsel asupaigal praegugi. Rataskaevu nime sai
endisest levialast. [12] Selline liikide väljasuremine võib viia ökosüsteemi tasakaalust välja, kui juba mitte ei ole see juhtunud. 4.3 Puhta vee puudus Suure reostuse tagajärjel on tekkimas vee puudus. Jõgi on kahanemas. Mõningatel lõikudel on Gangese jõgi peaaegu täiesti kuiv. Varanasi lähedal on hetkel jõe sügavuseks 18 meetrit (varem 61 meetrit) ja mõndades kohtades ainult 10 meetrit. [1] See tuleneb sellest, et põldude niisutamiseks, joogiveeks ning üleüldise veetarbe rahuldamiseks on hakatud kasutama põhjavett, kuna jõevesi ei ole selleks enam piisavalt puhas. [13] Massiline põhjavee pumpamine alandab omakorda jõe veetaset. [14] Kroonilise veepuudusega võitlemiseks rakendab India valitsus kasutusse elektrilisi põhjavee pumpasid, diiselmootoriga tankereid ning kivisöe energiajaamu, et põhajvett paremini kätte saada. Selliste ajutiste energiamahukate abivahendite kasutamine mõjutab kogu maailma kliimat ning paneb samas
annaabi.ee 
