artikli. Arvamuslugudes on oma arvamust ja seisukohti avaldanud erinevate valdkondade esindajad: poliitikud, ajakirjanikud, kultuuritegelased, haritlased, teadlased, ettevõtjad ja tippjuhid ning võimalus on antud ka lugejatele. Lisaks võib arvamusi ehk kommentaare leida ka artiklite juurest, kus on küsitud antud teemaga kursis olevatelt inimestelt nende arvamust seoses selle teemaga. Olemuslugutest kõige rohkem on kasutatud intervjuusid, enim võib neid leida spordiuudiste veerult. Eesti päevalehes on ka kaks portreelugu, üks Erki Noolest ja teine Raul Rebasest. Mõlema ajalehe artiklitest moodustavad suurema osa uudised. Lisaks artiklitele võib leida ka üksikutelt lehtedelt reklaame ja kuulutusi. Reklaami poolest on lehed suhtelised võrdsed. Reklaami on, aga need ei hakka lugemist segama. Lisaks sisule ja kujundusele torkab silma ka ajalehtede hinnavahe. Eesti Päevaleht on pea poole kallim kui Postimees
pinnases (igikeltsa piirkond) Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks Nihkumine kõige aeglasem, põhjuseks näiteks pinnase külmumine ja sulamine Seda protsessi silmaga jälgida ei saa, me näeme selle tagajärgi. Ehitised nõlval võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda Nõlvaprotsessid · Too näiteid inimtegevusest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe Kordamisküsimused · Maa siseehitus · Mandriline ja ookeaniline maakoor · Laamade liikumised (4 võimalust) ja sellega seotud geoloogilised protsessid · Vulkaanid (tekkepõhjused, levik, kilp- ja kihtvulkaani erinevus) · Maavärinad (tekkepõhjused, levik, Richteri ja Mercalli skaala)
Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 6
Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. · Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. · Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. 10
soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Silmaga jälgida ei saa,näeme vaid tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Too näiteid inimtegevustest, mille tagajärjel võib suure tõenäosusega järsul mäenõlval tekkida maalihe. kui majad ehitatakse liiga lähedale mäenõlvale, see tekitab mäele lisaraskuse ja selle tõttu võib kaasneda maalihe Jõeoru veerult võeti maha mets, sinna ehitati suvila ja jõe kallast süvendati, et rajada paadisadam. Järgmisel kevadel toimus selles kohas ulatuslik maalihe. Selgita, miks toimus maalihe. Inimtegevus aitas sellele mitmeti kaasa. Esiteks ehitati sinna lisaraskus ehk suvila. teiseks peaksid puujuured pinnast paremini koos hoidma. Kolmandaks muudeti nõlva tehislikult järsemaks, mis tõttu muutus pinnas ka pehmemaks.
eelneva sõna küljes. Lehekülg - jaotamise teeb programm ise, arvestades vajalikke mõõtmeid. ERIKORRALDUSED JA ERIMÄRGID Sundreavahetus (Shift+Enter) - ei lõpeta lõiku, kuid minnakse uuele reale (nt loeteludes). Sundlehevahetus, uus lehekülg (Ctrl+Enter) - tekstiosa alustamine uuelt leheküljelt. Sundveeruvahetus (Ctrl+Shift+Enter) mitmeveerulises tekstis teksti jätkatakse uuelt veerult. Sundtühik (Ctrl+Shift+Tühik). Sidekriips (Ctrl+Shift+Miinus) . Mõttekriips: pikk (Alt+Ctrl+NumMiinus{--}) või lühike (Ctrl+NumMiinus {}). Nool `- - >' {}. Allakriipsutus (Ctrl+U), sõnakaupa (Ctrl+Shift+W), kahekordne alljoon. (Ctrl+Shift+D). KAPITEELKIRI (SMALL CAPS) (Ctrl+Shift+K). SUURTÄHTKIRI (ALL CAPS) (Ctrl+Shift+A). Ülaindeks (Superscript) (Ctrl+'+'). Alaindeks (Subscript) (Ctrl+Shift+=). Kolmikpunkt (AltGr+Punkt...).
annaabi.ee 
