Dinosauruste aeg algas 200 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. Teadlased võivad ainult oletada, millised saurused välja nägid, mida nad sõid, kuidas nad täpselt elasid ja miks nad Maa pealt kadusid. Maismaal elanud loomadest olid dinosaurused kõige suuremad. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesi roomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Saurused: TRITSEERATOPS Tritseeratopsi nimi on tuletatud kreekakeelsetest sõnadest treis - kolm, keras - sarv, opsis - välimus ehk lühidalt kolmsarv. Ja sarved olid tal tõepoolest võimsad: kaks suuremat kolju lael, silmade kohal ning üks väiksem ninamikul. Muuseas, isegi nina oli
Neile kujunesid takistusteks dinosaurused, kes evolutsineerusid Hilis-Triiase vältel kiiremini ning muutusid valitsevateks loomadeks (joonis 5). Joonis 5. Kesk-Triiase tekodondid ründavad väikest imetajat. Saurused olid algul samuti väikesed, nende ülekaal primitiivsete imetajate suhtes võis olla tingitud sellest, et nad olid kiiremad. Nad pärisid hea kohaltliikumisvõime oma eellastelt Triiase tekodontidelt ehk ebalohedelt, kes olid kiskjalise eluviisiga maismaa- ja veeroomajad. Tekodondid arenesid omakorda kotülosaurustest. Mõned tekodondid olid kohastunud kiireks jooksuks kahel jalal nagu jaanalinnud või teised lennuvõimetud linnud. Enamasti nad kõndisid neljal jalal. Osadel tekodontidel olid esijäsemed otse keha all, mitte ei hoidunud külgedele nagu enamused tolle aja imetajalaadsetel roomajatel. See omadus kergendas jooksmist ning läks üle dinosaurustele. Tekodontidest põlvnevad hiidsisalikud, krokodillilised ja linnud.
maismaaloomad, kuid sinivaal on neist suurem. Dinosaurused valitsesid maailma 140 miljoni aasta vältel. Nende ajastu algas umbes 210 miljonit aastat tagasi ja lõppes 65 miljoni aasta eest. See oli periood maailma ajaloos, mida nimetatakse mesosoikumiks ehk keskaegkonnaks. Sellal kui dinosaurused valitsesid, olid maa, õhk ja vesiroomajate päralt. Vees elasid tänapäeva delfiinide sarnased ihtüosaurused ja loibadega plesiosaurused. Kõik veeroomajad pidid hingamiseks tõusma veepinnale. Taeva all lendasid nahksete tiibadega lendsisalikud pterosaurused. Maismaal elanud dinosaurused olid kõigist saurustest suurimad. Suurimad dinosaurused olid üle 30 meetri pikad ja üle 15 meetri kõrged. Väikseimad dinosaurused olid umbes tibu suurused. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 3-4,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madagaskarilt ja Lõuna- Aafrika rannikult.
tüürida. · JUURA 199,6-145,5 m.a.t · Pangea edasine lagunemine, kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik · Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud Sellel etapil hakkas hiidmanner jagunema. Kliima oli üsna soe. Kontinendi keskel olid kõige soojemad piirkonnad ning seal võisid olla ka kõige kõrgemad alad. Domineerisid hiidsisalikud. Saavutasid kõige suuremad mõõtmed. Kõige suuremad olid taimtoidulised, rahumeelsed. Nende skelette on leitud nt Kobi kõrbest. Üks sarnasus tänapäeva lindudega toidu seedimiseks oli pugu- neelasid kive, et seedimist lihtsustada
JUURA · Pangea edasine lagunemine, kliima soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik · Selgrootutest ammoniitide õitseng, ilmuvad rudistid ja krabid · Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi · Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) · Väikeste imetajate levik · Ilmuvad linnud KRIIT · Veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopoliitne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus · Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke · mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid · Katteseemnetaimede teke · Imetajate hulgas eristusid kukkurloomad, ainupilulised ja platsentaalid
Juura: Pangea edasine lagunemine, kliimad on soe ja niiske, meretaseme tõus, ulatuslikud madalmerealad, peaaegu kosmopoliitne taimestik ja loomastik. o Selgrootutest ammoniitide õitseng. Ilmuvad rudistid ja krabid. o Taimestikus domineerivad paljasseemnetaimede hulgas palmlehikulaadsed ja ürgpalmlehikulaadsed, ilmuvad araukaarialised, palju sõnajalgtaimi. o Roomajate suur mitmekesistumine (dinosaurused, lendsisalikud ja veeroomajad) o Väikeste imetajate levik. o Ilmuvad linnud. Kriit: veetaseme edasine tõus, ulatuslikud madalmerealad, soe kliima, kosmopolittne elustik, ajastu lõpul jahenemine ning meretaseme langus. o Ulatuslik riffide teke ja mineraalse kestaga mikroorganismide levik meredes; diatomiidide teke. o Mereelustikus hakkasid domineerima pärisluukalad ja haid. o Katteseemnetaimede teke.
annaabi.ee 
