Kordamisküsimused auto veermikust 1. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 2. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav tagasild B. Sõltumatu vedrustusega veetav tagasild C. Sõltuva vedrustusega veetav tagasild D. Sõltumatu vedrustusega vedav tagasild 3. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi nimetus? A. Sõltuva vedrustusega vedav esisild B. Sõltumatu vedrustusega veetav esisild C. Sõltuva vedrustusega veetav esisild D. Sõltumatu vedrustusega vedav esisild 4. Kuidas on joonisel kujutatud sillatüübi täpne nimetus? A. Käänmikupoldiga vedrustus B. Käänmikupoldita vedrustus C. McPhersoni küünalvedrustus D. Väändevedruga vedrustus 5. Millis...
libise ega ei raputa. Kiirendage jõuliselt u 2500-lt 4000 mootoripöördeni minutis. Veenduge, et kiirendus toimus häireteta, käigukast toimis laitmatult ja et roolitunnetus oli normaalne ning rool naasis pärast pööret korralikult otseasendisse. Pange tähele, kas jõuülekanne ei põhjusta vibratsiooni ja/või ebaharilikke helisid. Veenduge, et mootor soojeneb töötemperatuurini normaalse ajaga, rattad ei vibreeri ning et kerest ega veermikust ei kosta ebaharilikke helisid. Veenduge, et kütte- ja kliimaseade töötab korralikult. Pidurdades kontrollige, et pedaalitunne ja aeglustus on normaalsed. Proovige ka blokeerumisvastase seadise (ABS) toimimist nt kruusasel teepinnal. Pärast proovisõitu - Kontrollige, et mootor seiskub normaalselt ega jätka tööd hõõgsüütega. Vaadake, et mootoriruumis poleks lekkeid ega muid ebanormaalseid nähtusi. Kontrollige vedelike (mootoriõli, jahutusvedeliku, pidurivedeliku) taset
käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed, mille abil saab läbida (kandvat ja tasast) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond. Meeskond on 34 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 12 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild- ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass
piduripedaalile vajutada. Kui ABS lakkab töötamast ja tema märgutuli põleb pidevalt, siis sõidupidur ikkagi töötab. ABS pidurite korral võivad rattad blokeeruda vaid pidurdamisel kiiruselt kuni 15 km/h ning ei tohi blokeeruda suuremal kiirusel. Veermiku- kaudu toetub auto kere maapinnale. Kandekerega sõiduauto veermik koosneb sildadest või kerega eraldi ühendatud telikutest koos ratastega. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Sõiduautol kasutatakse põhiliselt keerdvedrusid. Auto kere õõtsumise summutamiseks kuuluvad vedrustusse veel amortisaatorid. Autoratta äravõetav osa koosneb veljest ja rehvist. Sõltuvalt siseehitusest jagunevad rehvid diagonaal- ja radiaalrehvideks. Enamikul sõidukitel kasutatakse radiaalrehve. Nende tähises on R-täht. Näiteks tähis 170/70 R14 näitab, et tegemist on 175 mm laiuse radiaalrehviga,
Seeläbi käib mootor ja väntvõll ringi, aga käigukasti võllid on paigal. Sidurit kasutatakse auto seismajätmiseks, kohaltvõtmiseks ja käiguvahetushetkedel. 11 Sele 11 Siduri komplekt (Wardautomotive) 3.2 VEERMIK Auto rattaid koos osadega mis neid kere küljes hoiavad nimetatakse veermikuks. Veermikku hoiavad paigal vedrud ja õõtshoovad. Vedrustus on see osa veermikust, mis võimaldab ratastel kere suhtes liikuda. Kui ühe ratta tõus või langus teise asendit ei muuda, nimetatakse vedrustust sõltumatuks. Selline vedrustus on kõigi sõiduautode esiratastel ja tänapäeval ka tagavedrustusel. Sele 12 Veermik (Auto24) Autode üldehituse hulka kuulub veel ka kere, elektrisüsteem, roolisüsteem ja pidurisüsteem. Tänapäeva kere on auto juures väga tähtis komponent. See peab tagama
silladetailide jm veermikuosade kulumine rooliratta asend autojuhi mugavus Enne igat sillastendi tuleb teostada veermiku kontroll. Sillastendi pole mõtet teha kui veermikus on mingisugune lõtk või kui mingisugune puks on läbi. Tänapäevane sillastend on väga täpne töövahend ja isegi 1mm lõtku ta tunneb ära ja ei luba sillastendi edasi läbi viia. Enne igats sillastendi tuleb ka kontrollida rehvirõhku. Rehvid on osa auto veermikust ja vedrustusest ja need mõjutavad auto juhitavust otseselt. Korrektse, mudelile sobiva rehvirõhu saab teada kas juhiukse pealt, kütuseluugi pealt või siis auto manualist. Osadel mudelitel (Toyota) on rehvirõhud kirjas ka kindalaekas asuva kleepsu peal. Peale veermiku kontrollimist ja reguleerimist on tagatud järgmised omadused: MOOTORIKÜTUST KULUB VÄHEM auto püsib hästi teel - SUUREM LIIKLUSTURVALISUS TAGATUD kerge juhitavus - auto ei "uju"
annaabi.ee 
