- koostatakse üksikute veekogude, riikide, põhjaveekihtide jne kohta eraldi - globaalne veeringe : P (sademed) = E (auramine) + Q (jõgede äravool) 1 A) Väike veeringe atmosfäär + hüdrosfäär (merest vesi aurub läheb gaasilisse olekusse- õhus tekib pilv, pilves vesi kondenseerub läheb vedelasse olekusse- sajab alla ja hakkab uuesti pihta) B) Suur veeringe atmosfäär + hüdrosfäär + litosfäär ( väikesele veeringele lisandub maismaa vesi aurub, tekib pilv, pilvest sajab vihm maismaa peale, kus see kas imbub põhjavette, jäätub, voolab vms nii et kunagi jõuab tagasi vette ja ring hakkab jälle otsast peale) Vee jaotus Maal: - 97% soolane ( 1l vees 35g soola ehk 35 promilli ) - 3% mage ( sellest pinnavesi 77.8% ja põhjavesi 22% ) Maailmameri - 71% Maakera pindalast Ookeanid Maal: - Põhja-Jäämeri 4%, India ookean 22%, Atlandi ookean 24% ja Vaikne ookean 50%
Igapäevased vihmad ekvatoriaalvööndis uhuvad mullast toitained väga kiiresti välja. Kui neid mahalangenud lehtede ja surnud puude kõdunemisel pidevalt juurde ei tule, muutub muld paari aastaga täiesti viljatuks. Nii see juhtubki, kui mets maha raiuda ja maa põlluks või karjamaaks teha. Metsade hävitamine kutsub esile ka maapinna ärauhtumise - erosiooni. Kokkuvõte Ekvatoriaalsetes vihmametsades elab palju erinevaid looma ja taime liike. Vihmametsad on tähtsad veeringele ja hapniku puhastamisele. Kuid inimesed hävitavad puid, millega kaasneb loomade kodude hävitamine.
veeringeosad jäävad seetõttu veevaesemaks. Soojadel ilmastuajastutel on asi vastupidi. Viimasel jääajal katsid jääliustikud peagu kolmandiku maismaast ning ookeanide veetase oli tänapäevasest umbes 122 meetrit madalam. Umbes kolm miljonit aastat tagasi, mil Maa oli soojem, võis ookeanide tase olla kuni 50 meetrit kõrgem. Ookeanides on vesi pidevalt liikvel Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Golfi hoovus on hästi tuntud sooja vee voolus Atlandi ookeanis, mis viib vett Mehhiko lahest üle Atlandi ookeani Suurbritannia poole. Kiirusega 97 kilomeetrit ööpäevas liikuv hoovus kannab sada korda rohkem vett kui kõik maailma jõed kokku. Golfi hoovus viib soojas kliimas soojenenud vett Põhja-Atlanti ning mõjutab sealset, sh Lääne-Inglismaa ilma. Aurumine: vesi muutub auruks, s.o läheb vedelast olekust gaasilisse Aurumine ja miks see toimub
ja vabu töökohti. Põhjus tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) http://ael.physic.ut.ee/KF.public/Oppetyy/Keskkonnaopetus_2001.PDF lk. 37 http://www.ep.ee/?id=1135 KLIIMAMUUTUSED a) Sellega kaasneb õhutemperatuuri tõus b) Mõju veeringele c) Veetase d) Aurumine e) Põhjaveetase f) Mõjutab jõgede äravoolu g) Mõju temperatuuri- ja jääreziimile h) Jääperioodi kestvus väheneb i) Lumikatte kestvus väheneb (Eestis vähenenud 2 nädalat) j) Väheneb jää paksus k) Veekogude soojusseisund muutub l) Mõju vee kvaliteedile ja veekogude ökosüsteemile m)Hapniku sisaldus n) Orgaanilise aine sisaldus Globaalne kliimamuutus on endaga juba kaasa toonud palju ebameeldivaid tagajärgi
o veeringesse pääseb. Ehk aurumist loetakse veeringe mootoriks. 3.Ookeanid, nende üldiseloomustus (pindala, maht, sügavus, hoovused, temp. ja soolsus). Ookeanides on laos palju rohkem vett kui veeringes liikvel. Vett on Maal 1,386 miljardit km³, sellest 1,338 miljardit km³ ookeanides. Ookeanides on hoovusi, mille toimel suur hulk vett liigub ümber maailma. Need hoovused avaldavad suurt mõju veeringele ja ilmastikule. Ookean on maailmamere suurimad mandrite vahelised osad, mis omavad suuri mõõtmeid, iseseisvat vett, atmosfääri tsirkulatsiooni ja väljakujunenud hüdroloogilist reziimi. Ookeanid moodustavad maakera pinnast üle 70%. Kuigi tegelikult on see üks suur veekogu, lahutavad ookeane tinglikult mandrid. Esmakordselt eristas ookeane 17. saj. Madalmaade geograaf Varenius, kes lisaks
Kuiv muld 0,14 Vana lumi 0,70 Kuiv hall liiv 0,18 Värske 0,82 helveslumi Kuiv valge liiv 0,40 Värske 0,88 küberlumi Kuigi ainult umbes 1% energiat läheb üle biomassi koostisse, ei kao ka ülejäänud 69% Maale jäävast energiast asjatult, kuna ta osaleb biosfääri eksisteerimiseks vajalike klimaatiliste tingimuste loomisel, on aluseks veeringele jne. Maapinna või vee võimet päikesekiirgust tagasi peegeldada nimetatakse albeedoks. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380 kuni 750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380710 nm-ni. Seda spektri osa, mis peaaegu langeb kokku nähtava valgusega, nimetatakse fotosünteetiliselt aktiivseks radiatsiooniks või kiirguseks (FAR või FAK). Fotosünteetiliselt on tähtsamad punakas-oranzid kiired (600700 nm) ja violetsed-helesinised (400500
annaabi.ee 
