maastik ulatub üle riigipiiride Atlandi ookeanini. Jõest ida pool paikneb Araabia kõrb, ulatudes Punase mere kallasteni. Kirdes, teisel pool Suessi kanalit, kuulub Egiptusele kõrbeline poolsaar- Siinai, mis geograafiliselt jääb Aasiasse. Siinais asuvad Egiptuse kõige järsemate nõlvadega kõrgeimad mäed. Niilus voolab läbi Egiptuse 1545 kilomeetri ulatuses, mis on viiendik tema kogupikkusest. Ta on kuni Kaironi ühtlase voolu ja veerikkusega, ent varustanud linna veega, haruneb ta peagi mitmeks lisajõeks, moodustades Niiluse delta, mis võtab rannikul enda alla 250 kilomeetrit ja on suurim Vahemere ääres. Peale mõnede delta järvede ja Birkat Quaruni keset kõrbet on maa ainus järv Nasseri veehoidla Aswani paisu taga, mille pikkus on 480 kilomeetrit ja suurim laius 16 kilomeetrit.
Vee ainevahetuse kohta kehtib kaks lihtsat reeglit: mida noorem on organism, seda veerikkam ta on. mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt 4 aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Lihaste veerikkusega on seletatav fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi (http://www.healthilife.ee). JÄÄ Jää on vee tahke agregaatolek. Jääl on palju vorme. Madalatel rõhkudel on stabiilne jää. Jää on
kiudainete, paljude mikrotoitainete ja kaitseühendite allikas. Täiskasvanu (ka eestimaalane) sisaldab umbes 60...65% vett (lapsed veelgi rohkem). Järjepidev organismi veega varustamine on niisiis igati vajalik. Oma osa selles on ka rukkileival, sest söödud värske leivakogus sisaldab 40...44% vett. Arvestama peab aga seda, et vananemisel leiva veesisaldus väheneb, mida tõestab leiva tahkumine. Leiva veerikkusega seostub paljuski leivatoodete mikrobioloogilise riknemise probleem. Samas on tahkem leib vähem nätskem ja ei kleepu nii hammaste külge kui pehme leib (Zilmer 2008). Mikrotoitaineid vajab inimorganism küll koguseliselt vähem, kuid need ühendid on inimese häireteta eluks asendamatud. Neid on vaja inimorganismi ainevahetuseks ja selle kaudu närvisüsteemi, lihaste, südamelihaste, veresoonte ning luustiku normaaltalitluseks. Samas suureneb mitmete vitamiinide ja mineraalainete
..92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Teiseks, just lihaste veerikkusega on seletatav ka fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Kolmandaks, organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. MEIE VEEBILANSS Inimene saab vett peamiselt jookide ja toiduga. Igas toiduaines leidub suuremal või vähemal määral vett
on inimese embrüo veesisaldus 90...92%, vastsündinu organismis on vett 75...80% ning mida rohkem organism vananeb, seda väiksemaks veesisaldus muutub. Teiseks, mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimub ka kogu ainevahetus. Veevaegus ongi üks põhjus, miks vanurite ainevahetus on väikelastega võrreldes tunduvalt aeglasem. Meie organismis jaotub vesi kudede ja organite vahel erinevalt. Esiteks, inimorganismi põhilised veehoidlad on lihased ja nahk. Teiseks, just lihaste veerikkusega on seletatav ka fakt, et meestes on koguseliselt vett rohkem võrreldes naistega. Põhjus on lihtsalt selles, et meestel on lihasmassi rohkem. Kolmandaks, organismi üldist veesisaldust määrab ka rasvkoe hulk. Kehtib lihtne tõde - mida rohkem on organism rasvunud, seda väiksem on tema veesisaldus ja vastupidi. MEIE VEEBILANSS Inimene saab vett peamiselt jookide ja toiduga. Igas toiduaines leidub suuremal või vähemal määral vett
annaabi.ee 
