Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"veereval" - 5 õppematerjali

Geograafia eksam
2
odt

Geograafia eksam

lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad. Nt: veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormavad murdlained. Sise- ehk soojusenergia- on keha iga molekuli kineetilise ja potensiaalse energia summa. Laineenergia- on laineliikumisega seotud energia, mis näiteks veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus- on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetilainete vahendusel. Nt: toimub Maa energiabilansis energia ülekanne peamiselt kiirgusena.

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
Maa kui süsteem
2
doc

Maa kui süsteem

Kui keha paiknseb teise keha loodud gravitatsioonijõu väljas, räägime gravitatsioonienergiast. Elastsuse potentsiaalne energia ehk elastsusenergia on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise-mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat omavad kõik liikuvad kehad. Kulgliikumis-, pöörlemis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest. Nt. Veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja olekulide vaheliste sedemete energia. Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
Vasakukäelisus
7
odt

Vasakukäelisus

kahvlit üksinda kasutab. 2. Käelisuse vaatlemise mängimisel Lapse mängimine annab küllaldaselt võimalust tähele panna millise käega ta eelistab läbi viia liigutis( LEGOga mängimisel, klotsidest torni ehitamisel või pliitasi ja vildikate kasutamisel) Sealjuures tuleks tähele panna seda, kumba kätt laps kasutab, kui ta lööb oma mängukaaslasi, kumma käega ta ennast kaitseb või lööki tõrjub. 3. Käelisuse kontroll a) Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps selle üles võtab. b) Lapsel palutakse tuua läheduses olevat, võrdlemisi rasket raamatut. c) Katseeisikul tuleb sorteerida segaminiaetud tähti. Sealjuures tuleb tähele panna, kas kasutatakse mõlemat kätt ning kumb käsi on osavam. d) Kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta. 5 e) Tuleb ust või akent avada ja sulgeda

Psühholoogia → Psühholoogia
77 allalaadimist
Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis
36
docx

Vasakukäelise õpilase toimetulek koolis

(käsivarre ette panemine). (Meyer, 1998, lk 31) Eristatakse kolme liiki mänge: mängud, mille puhul lapsel on vaja jõudu kasutada (nt. pulkade surumine aukudega täistorgitud puuplaadi sisse; palli viskamine; pildi koostamine mosaiigi tükikestest, mida tuleb kõvasti sisse vajutada). mängud, mis nõuavad osavust (noolte viskamine). mängud, mis eeldavad kiiret reageerimist (jalgpall). Käelisuse kontrollimine Lastakse ühel veereval esemel kukkuda maha ja vaadatakse kumma käega laps ta üles võtab. Lapsel palutakse tuua läheduses olevat rasket raamatut. Tuleb sorteerida segamini aetud tähti. Kumb käsi on osavam? 6 Võrdlemisi kõvasti suletud purgilt tuleb kaas ära võtta. Tuleb ust või akent avada ja sulgeda. Lastakse tahvlit pühkida või paberilt kriipse kustutada.

Pedagoogika → Pedagoogika
10 allalaadimist
Ütlusfolkloor-vanasõnad ja kõnekäänud
13
pdf

Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]

konstitueerivast parallelismist enam-vähem eraldi. Eesti vanasõnade süntaktilis-modaalseid põhitüüpe A. Lihtlaused, milles pole rinnastuvaid elemente ega võrdusvormi Toome siin pelgalt näiteid eesti lihtlausevormiliste vanasõnade kohta ilma neid seesmiselt grupeerimata ja arutlemata lihtlausetevormide vaheldumist muude lausetüüpidega: Suur tükk ajab suu lõhki; Käbi ei kuku kännust kaugele; Häda ajab härja kaevu; Tühi toob tüli majasse; Valel on lühikesed jalad; Veereval kivil ei kasva sammalt; Terav kirves leiab kivi; Tühi kott ei seisa püsti; Oma kiitus haiseb; Ülekohus ei seisa kotis; Uus luud pühib puhta toa; Käsi peseb kätt; Hea sõna võidab võõra väe; Õige hõlma ei hakka ükski; Kingitud hobuse suhu ei vaadata; Hunt hunti ei murra; Jagajale jäävad näpud; Omad vitsad peksavad kõige valusamini; Aeg annab head nõu 9 B

Kultuur-Kunst → Kultuur
14 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun