.., 2001). Kokkuvõte Ehkki vesi on eelkõige kõige laiemalt levinud loodusvara, on veega seotud mitmeid olulisi probleeme. Puhta vee kättesaadavus on tulevikus tõenäoliselt tunduvalt keerulisem, kui täna. Surve, mis tuleneb inimtegevusest mõjutab joogivee kvaliteeti paljudes Euroopa piirkondades ja seega on joogivee varude olemasolu ja kvaliteet endiselt murettekitavad. Veepuudust esineb paljudes kohtades Euroopas. Vee ja veeressurssidega seotud probleemid on eelkõige seotud kliimamuutuste tagajärgedega. Puhta vee kättesaadavust ning veega seotud äärmuslike ilmastikunähtuste (üleujutused, põuad) esinemist võib suuresti seostada kasvuhoonegaaside kuhjumisest põhjustatud kliimamuutuste mõjudega. Veega seotud valdkonnad on kriitilise tähtsusega nii maailma elanike jaoks kitsamal tasandil kui ka laiemalt, majandusprotsesside seisukohalt. Vee kvaliteet on olnud üks olulisemaid teemasid Euroopa Liidu keskkonnapoliitikas
• Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuses kujunenud rentaabluse abil Veeressursside ja elektrienergia kasutamise efektiivsus • Veeressurss- kasutamise efekt kujuneb nagu väetisega o tootmis efektiks on enamsaak o veeressursside kasutamise majanduslik efektiivsus- määratakse enamsaagi maksumuse ja tehtud kulutuste alusel • Elektrienergia- kasutamine annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti o kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS • Põllumajandustootja ülesanded o tootmistehnoloogia valik o masinate valik ja soetamine o masinate efektiivne kasutamine • Masinate ja tehnoloogia valiku mõjutegurid o tootmisüksuse suurusega ja tootmissuunaga o tootmistingimustega o tootmisressurssidega
,kus r= rentaabluse tase loomakasvatuses (%); c= söötade keskmine omahind (/kg, /t) Mida kõrgem on söötade omahind, seda väiksema rentaablusega on tootmine. Veeressursside kasutamise efekt kujuneb analoogiliselt väetistega. Tootmisefektiks on samuti enamsaak. Enamsaagi maksumuse ja tehtud kulutuste alusel on võimalik kindlaks määrata veeressursside kasutamise majanduslik efektiivsus. Elektrienergia kasutamise tootmisprotsessis annab võrreldes veeressurssidega teistsugust efekti. Elektrienergia kasutamise efektiivsust hinnatakse kapitaalmahutuste seisukohast. 4. TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS 7 Põllumajandustootja ülesandeks on: tootmistehnoloogiate valik; masinate valik ja soetamine; masinate efektiivne kasutamine. Sobivate masinate ja tehnoloogiate valikul ja soetamisel tuleb põllumajandustootjal arvestada erinevate mõjuteguritega:
Eesti veevarud moodustuvad pinna- ja põhjaveest. Eestis on üle 7000 jõe ja 935 järve. Aastane pinnaveevaru on ligikaudu 7040 m3 inimese kohta. Enamik Eesti veekogusid (jõed, järved ja rannikumeri) on madalad ja tundlikud reostuse suhtes. Eesti põhjavesi lasub peamiselt viies veekihis, millest ülemine veekiht on suuremas osas Eestis ebapiisavalt kaitstud. Kogu põhjaveemaht maapõues on hinnanguliselt 2000 km 3. Eesti äravoolu maht ca 12 km2 aastas koos Narva jõe veeressurssidega, mis moodustab umbes 80% kogu äravoolust. 3. Veeringe ja veebilanss. Veebilansi elemendid. Veeringe on vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul. Protsess seisneb: vee aurustumises, veeauru edasikandumises, kondenseerumises, sademete langemises ning äravoolus. Veeringel mingit kindlat lähtekohta ei ole. Veeringet käigus hoidev päike soojendab ookeanide vett ning osa sellest aurub
annaabi.ee 
