gaasimass on 90 korda suuremad. 45-75 km paksune pilvkate varjab täielikult Veenuse pinna. Veenuse pinnatemperatuur on 700 K. Atmosfääri ülaosas on see madalam. Millest on tingitud nii suur erinevus Maaga? Üks põhjusi on kindlasti see, et Veenus asub Päikesele lähemal. Kuigi selle üle veel vaieldakse, ollakse üsna veendunud ka teoorias, mis väidab, et koos planeetide jahtumisega sadas nende pinnale kui suurde veereservuaari teatud osa pilvkatte aurust. On kindel, et nii juhtus Maal. Veenusega on asi keerulisem. Kui seal kunagi oligi ookeane, siis neis ei saanud vesi olla palju alla keemispunkti. Seega oli Veenuse atmosfäär pidevalt veeauru täis ja see oligi kriitiline erinevus, mis viis nende kahe planeedi saatused lahku. Veeaur on parim kasvuhooneefekti põhjustav gaas, mida teadus tunneb. See on nähtavale valgusele läbitav, aga peegeldab infrapunakiirgust. Kui päikesekiired langesid noorele ja
Kui tootjariik ei arvesta julgeolekunõuetega, siis võib kogu riigi rahvas olla suures ohus, sest võivad tekkida kontrollimatud lekked. Haigustekitaja võib muteeruda ja väljuda kontrollist. Bioloogiliserelva relva puhul on kõige ohtlikum selle kohaletoimetamine, sest kõik viirused ning bakterid tunnetavad temperatuuri, niiskust ja valguse muutumist, neile on see kahjulik ja võivad hävineda. Enamasti pihustatakse biorelva lennukilt aerosoolina või lisatakse sabotaaziakti käigus veereservuaari või ventilatsioonisüsteemi. Biorelvana kasutatavad bakterid on enamasti antraksi, katku, tulareemia ja brutselloosi tekitajad. Ebola viirus põhineb näiteks hermorraagilist palavikku, see omakorda põhjustab siseelundite verejooksu, naha ja limaskesta veritsust samuti. Toksiinidest on tuntumad botulismitoksiin, ritsiin ja mükotoksiinid. 4 Õnneks ei levi toksiinid inimeselt inimesele ega loomalt inimesele, mida teevad bakterid ja viirused
eelmistest n.ö. passiivsed ehk ei toetu elektrienergia kasutamisele. Tuumareaktori jahutamine toimub gravitatsiooni ja naturaalse tsirkulatsiooni jõul ehk siis põhinedes füüsikaseadustele. Jahe vesi vajub reaktorisse, surudes sealt välja auru, mis omakorda kondenseeritakse basseinides. Selline protsess võib iseseisvalt ilma välise jõu sekkumiseta toimida teatud aja jooksul ja selle määrab ära tuumajaama veereservuaari suurus. Mahtudest annab ettekujutuse kasvõi see, et näiteks Leningradi TJ vajab jahutuseks ööpäevas 240000 m3 vett. Asi on selles, et kuna on tegemist mitmekordse tsirkulatsioonide süsteemiga, kus reaktorist tulev soojus jahutatakse maha väljastpoolt veega , mis aurustudes läheb väliskeskkonda, siis reservuaar saab lihtsalt tühjaks. Selle ajaga peab olema lahendatud täiendava jahutusvee saamise küsimus. On ilmselge, et inimlik faktor jääb ka uue
tilisem kohaletoimetamise viis, sest gestumisega, kuna sümptomid on bakterid ja viirused on tundlikud tem- samad. Näiteks kui Afganistanis on peratuuri, niiskuse ja valguse muu- katkupuhang, võib see Maailma Ter- tuste suhtes ning võivad välja surra. vishoiuorganisatsiooni andmeil olla Enamikul juhtudel pihustatakse neid looduslik, kuna tegu on katku leviku lennukilt või lisatakse sabotaaziaktina piirkonnaga. Biorelvarünnaku kind- veereservuaari, ventilatsioonisüstee- lakstegemiseks on vaja meditsiinili- mi ja mujale. si vaatlusi, erinevate kahtluste korral luureinfo analüüsi jne. Kui radiatsioo- Biorelvana kasutatavad bakterid on ni ja keemiarelva saab avastada reaal- anthrax'i, katku, tulareemia ja brutsel- ajas, siis biorelva avastamise seadmete loosi tekitajad. Samal ajal on viirused loomisel tehakse alles esimesi samme.
Seda veidrat maastikupilti valgustas Päike, mis tõusis ja loojus palju kiiremini kui praegu. Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju. Taimestik kohanes kuivamaatingimustega, tekkisid imetajad, sh inimene
annaabi.ee 
