etendus 1. juulil kell 19. Tantsupeo teine etendus 2. juulil kell 20. Peorongkäik 3. juulil kell 9 ning laulupidu 3. juulil kell 14. Tantsupeoetenedusi on sel korral kaks ning samuti saab publik tavapäraselt osa peaproovietendustest. Nagu senisele tantsuplatsile Kalevi staadionil, mahub ka laulukaare esisele kuni 8000 tantsijat. Publikul on võimalik valida, kas jälgida etenedust kõrgemalt laulukaare alusest nn meresektorist, tantsuplatsi veerelt, tantsijatele hästi lähedal asuvast nn orusektorist või Lasnamäe nõlvalt nn mäesektorist. Tantsupidu jutustab Märt Agu sõnul loo, mis võib olla nii tema lugu, ent võib ka olla meist igaühe lugu. See on lugu lapsest, kes kasvades igatseb kangesti ilma näha, kuid ilmas rännates avastab seal hoopis oma maa. ,,See on suure armastuse lugu minemisest ja tulemisest ja sellest, kuidas maa ja ilm kohtuvad," selgitas Märt Agu.
Lõpuks lõigati tal üks sõrm ära, käele anti veel lootust. Ja käsi paraneski, kuigi sõrmi oleks pidanud kohendama, kuid Kustas ei lasknud. Kaarel helistas ka haiglasse ja küsis kuidas Kustasel on. Palatis aga vahetusid ühed haiged teiste vastu ja kätte hakkas jõudma kevad. Kustasel oli haiglas igav, vahel luges. Siis helistas talle Juta, see tegi Kustase päeva kohe helgemaks. Ühel päeval saabus aga kiri Hildelt, kus oli kirjas, et ta läks Veerelt ära tagasi Rannaväljale, sest Alleksi ema kaudu on külast kuulujutte tulnud ja Alleks joob ja vahel lööb ka. Veel oli kirjas, et Hilde andis sisse lahutuspaberid ja et ta on kogu loo emale ära rääkinud ja ema on Hildega nõus. Nüüd oli Kustasel paljust mõelda. Päris kevade saabudes tuli Kustasele ootamatu külaline Tooni. Nad rääkisid Kustase käest, tervisest ja Tooni andis Kustasele kaks õuna, mis ta ema oli Ehtele toonud ja lahkus
vahemaid taustsüsteemis, milles string n y paigal, kuid ei mõjuta aega. 31 x langemist, siis ajasrännu horisondi moodustavad kiire iseendaga kohtumise veerelt. Niisiis võtame ajamasina kriteeriumiks lõplikust piirkonnast tekitatud horisondi, s.o. horisondi, mille moodustavad kiired, mis kõik lähtuvad lõplikult alalt. Teiste sõnadega, nad ei lähtu lõpmatusest või singulaarsusest, vaid lõplikust piirkonnast, milles on ajasilmuseid. Oletame, et kõrgtsivilisatsioon on võimeline sellist piirkonda tekitama. Isegi Einsteini võrrandeid kasutamata saab üldkujul näidata, et lõplikust piirkonnast tekitatud horisont
Üksiku kosmilise stringi kiil lühendab vahemaid taustsüsteemis, milles string vältida musta y n paigal, kuid ei mõjuta aega. x auku langemist, siis ajasrännu horisondi moodustavad kiire iseendaga kohtumise veerelt. Niisiis võtame ajamasina kriteeriumiks lõplikust piirkonnast tekitatud horisondi, s.o. horisondi, mille moodustavad kiired, mis kõik lähtuvad lõplikult alalt. Teiste sõnadega, nad ei lähtu lõpmatusest või singulaarsusest, vaid lõplikust piirkonnast, milles on ajasilmuseid. Oletame, et kõrgtsivilisatsioon on võimeline sellist piirkonda tekitama. Isegi Einsteini võrrandeid kasutamata saab üldkujul näidata, et lõplikust piirkonnast tekitatud horisont
annaabi.ee 
