ahela mõjustamine väljastpoolt, hakkavad võnkeringis toimuma vabad nn elektromagnetilised võnkumised, mis tähendab seda, et võnkeprotsessi iseloomustavad elektrilised ja magnetilised suurused (q, u, i, B, E jt) muutuvad ajas perioodiliselt. Kondensaatori tühjenemise käigus aja T/4 jooksul toimub tema elektrivälja energia muundumine pooli magnetvälja energiaks. Seejuures tekkiv omainduktsiooni emj takistab kondensaatori tühjenemist (Lenzi reegel). Järgmisel veerandperioodil tekib pooli magnetvälja kahanedes aga selline omainduktsiooni emj, mis põhjustab kondensaatori ümberlaadumise (jällegi kehtib Lenzi reegel). Seega pooli magnetvälja energia muundub nüüd kondensaatori elektrivälja energiaks. Kolmandal veerandperioodil kondensaator tühjeneb uuesti ja neljandal veerandperioodil laetakse esialgsega samamärgiliselt. Kogu protsess hakkab edaspidi korduma – võnkeringis kujunevad välja vabavõnkumised.
sest toimub perioodiline energiavahetus vooluringi magnetvälja ja generaatori vahel. Niisuguse vahetusenergia suurust iseloomustatakse induktiivse vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse induktiivseks reaktiivvõimsuseks ehk induktiivvõimsuseks, tähistatakse tähega Q L. Reaktiivvõimsuse mõõtühik on varr (volt-amper-reaktiivne). c)Mahtuvuslik reaktiivvõimsus Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia generaatorist (elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni ning teise ja neljandal veerandperioodil väheneb elektrivälja energia maksimaalväärtusest nullini. Sellise generaatori kondensaatori vahetusenergia suurust iseloomustatakse mahtuvusliku vooluringi hetkvõimsuse maksimaalväärtusega, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivvõimsuseks ja tähistatakse Q C. 8. Kolmefaasiliste vooluringide neutraaljuhtmega tähtühendus
Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t. Nagu induktiivsusega vooluringiski, muutub võimsus kahekordse sagedusega: jõuab igal poolperioodil korra positiivse maksimumini U I = I 2C ja korra samasuure negatiivse väärtuseni. Pinge täisperioodi vältel kordub see kaks korda. Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia generaatorist (elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni C U m2 Wm = =CU 2 2 ja pinge vähenemisel teisel ja kolmandal veerandperioodil väheneb energia maksimaal- väärtusest nullini tagastatakse generaatorile või elektrivõrku. 87 Vooluringi keskmine ehk aktiivvõimsus on võrdne nulliga. Niisuguse generaatori kondensaatori
Sageduse muutumisel nullist (alalisvoolust) lõpmatuseni muutub mahtuvus- takistus xC lõpmatusest nullini: Võimsuse hetkväärtus p = u i = U m sin t · I m cos t = U I sin 2t. Nagu induktiivsusega vooluringiski, muutub võimsus kahekordse sagedusega: jõuab igal poolperioodil korra positiivse maksimumini U I = I 2C ja korra samasuure negatiivse väärtuseni. Pinge täisperioodi vältel kordub see kaks korda. Pinge kasvamisel esimesel ja kolmandal veerandperioodil suureneb elektrivälja energia generaatorist (elektrivõrgust) saadava energia arvel nullist maksimaalväärtuseni C U m2 Wm = =CU 2 2 ja pinge vähenemisel teisel ja kolmandal veerandperioodil väheneb energia maksimaal- väärtusest nullini tagastatakse generaatorile või elektrivõrku. 87 Vooluringi keskmine ehk aktiivvõimsus on võrdne nulliga. Niisuguse generaatori kondensaatori
annaabi.ee 
